Eestimaa kubermang: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
26. rida:
 
Vene tsaar (alates 1721 [[keiser]]) [[Peeter I]] kuulutas Venemaa tsaaririigi 1725. aastal Venemaa keisririigiks ja [[impeerium]]iks. Eesti aladele moodustati kaks kubermangu: Estland (Эстляндия,[[Tallinna kubermang]]) ja Livland ([[Riia kubermang]] ehk Лифляндская губерния ehk Лифляндия). 1722. aastal eraldati [[Narva provints]] Peterburi kubermangust, kuid [[Narva]] linn [[Jaanilinn]]aga jäi [[Peterburi kubermang]]u, kus oli aastatel [[1775]]–[[1802]] [[Jamburgi maakond|Jamburgi]] maakonnas maakonnavaba [[maakonnalinn]]. [[1722]]. aastal liideti [[Tartu provints]] [[Riia kubermang]]uga ning [[Tallinna kubermang]] eraldati uuesti [[Peterburi kubermang]]ust eraldiseisvaks 1. järgu haldusüksuseks. Eestimaa kubermangu ([[Narva kreis]]i) idapiir algas [[Joala mõis]]ast ja läks kuni [[Narva jõgi|Narva jõe]] suudmeni, kuid edasine piiri määratlemine peatus 1784. aastal.
[[File:RussianEmpireMap1800-04-EstlyandskayaProvince.jpg|pisi|Eestimaa kubermang. [[Alexander Wilbrecht]], "Атлас Российской империи. 1800 год.," ''Лист 4. Эстляндская губерния из 4 уездов'']]
 
===Kubermangu territoorium===
73. rida:
Politsei ja madalama astme kohtu ülesandeid täitis Eestimaa kubermangus kuni [[1888]]. aastani [[adrakohus]]. Adrakohtute kui madalama astme kohtute ülesandeks oli: talumaade suuruse määramine atrade järgi ja põgenenud talupoegade tagasinõudmine, põgenenud [[pärisori|pärisorjadest]] [[talupoeg]]ade asukoha kindlakstegemine ning nende tagastamine omanikule. Adrakohtusüsteemi loomisel jagati kubermangu kreisid [[adrakohturingkond]]adeks, mida oli esialgu igas maakonnas üks, hiljem 2–3.
 
Eestimaa ja [[Liivimaa kubermang]]u aladel loodi kolm korravalitsust: [[Tallinn]]as ([[24. oktoober|24. oktoobril]] [[1803]]), [[Tartu]]s ([[13. juuni]]l [[1805]]) ja [[Viljandi]]s ([[10. juuli]]l 1805). Venemaa keisririigiKeisririigi senatiSenati [[1803]]. aasta 24. oktoobri ukaasi kohaselt kuulus Tallinn nn koosseisuväliste linnade hulka, mis elanike arvu järgi tulnuks lugeda väikelinnaks, kuid seaduse eritingimuste kohaselt kuulus kolmandasse, segasadamate ([[Tallinna sõjasadam|sõja-]] ja kaubasadam) kategooriasse. Kõrgemaks tsiviilvõimu esindajaks Tallinnas oli [[Eestimaa sõjakuberneride loend#Tallinna sõjakuberner|Tallinna sõjakuberner]], kelle alluvuses oli linna politseivalitsus ja selle ülem – politseimeister.
 
[[1862]]. aastal võeti Venemaal vastu Venemaa sisekubermangude politsei ümberkorraldamise seadus, mis aga hakkas Venemaa Keisririigi [[Läänemereprovintsid|Läänemere provintsides]] koos kõigi linnade politseivalitsuste, [[1864. aasta kohtureform Venemaa Keisririigis|-kohtute ja -ametite töökorralduse muudatustega]] kehtima alles [[1888]]. aastal. [[18. mai]]l [[1882]] muudeti korravalitsus Tallinna linna [[Politseivalitsus (Venemaa)#Politseivalitsused Eesti- ja Liivimaal|politseivalitsus]]eks.
79. rida:
 
===Kubermang ja baltisaksa [[Balti erikord]]===
[[Pilt:Governorate of Estonia 1820.jpg|pisi|Eestimaa kubermang 1820. aastal. [[Vassili Pjadõšev]], "Географический атлас Российской империи..."]]
[[Pilt:Meyerbaltikum.jpg|pisi|Venemaa keisririigi Läänemere kubermangude kaart aastatel 1895–1898 välja antud Meyeri leksikonis]]