|
24-aastasena tahtis Eastman fotograafia keerukat protsessi lihtsustada. Talle ei meeldinud, et fotoaparaat on kohmakalt suur ja pildistamiseks vajalikud statiivid rasked ning fotondusega käisid kaasas kemikaalid (lahus COLLODON ja valgustundlik sool) ja vesi. Pildistati märgplaatidele.
Ta luges ühest Briti ajakirjast,<ref name="kodakiveeb_elulugu" /> et fotograafid kasutasid fotoplaatide katmiseks [[želatiin]]i [[emulsioon]]i fotoplaatide katmiseks. Algul olid plaadid väga tundlikud ja hiljem kuivad. George Eastman otsustas välja töötada kuivplaatemulsiooni. Ta võttis ajakirjast emulsiooni valemi ja hakkas želatiin emulsioonigaželatiinemulsiooniga tegelema. Ta mõistis, et see valem vähendaks fotokaamera suurust ja kaalu. Toona oli fotograafia kallis professionaalide pärususmaapärusmaa. Eastmani eesmärk oli muuta fotograafia sama mugavaks kui pliiats, ning kättesaadavaks ka amatööridele.
Ta töötas päeval pangas ja tegi õhtul köögis katsetusi. Ta ema ütles, et George oli mõnel ööl nii väsinud, et ei suutnud isegi lahti riietuda, vaid magas põrandal, köögipliidi kõrval põrandal.<ref name="kodakiveeb_elulugu" /> Pärast kolme aastat kestnud eksperimente oli Eastmanil töötav valem.
1880. aastaks oli ta leiutanud kuivplaadi ja [[Patent|patenteerinud]] masina suurema hulga plaatide valmistamiseks. Kuivplaat oli oma eelkäijast kvaliteetsem ja säilis paremini. TaEastman uuris kuivplaadi müügi võimalusi teistele fotograafidele. Aprillis 1880 rentis ta State Street Rochesteril asunud maja kolmanda korruse, kus hakkas müügiks tootma täiustatud kuivplaate. Tema tootmine laienes ja eksperimendid foto alal jätkusid. Ta leiutas veel karv foto emulsiooni paberikarvfotoemulsioonpaberi, mis oli paindlikum kui klaasplaat. Aga saavutatudsaavutatu teda ei rahuldanud, ta jätkas leiutamist. 1893. aastal teatas Eastman, et leiutas rullides filmid ehk filmirulli. See oli kuiv, läbipaistev, paindlik ja purunematu fotofilm, lõigatud kitsasteks ribadeks, mida võis kokku rullida. Lisaks valmistas ta filmirullihoidja.
1888. aastal registreeris ta nime "Kodak" [[Kaubamärk|kaubamärgina]].<ref name="kodakiveeb_elulugu" /> Kodaki loosungiks sai: "VajutateTeie vajutate nuppu, meie teeme ülejäänu." Samal aastal tegi ta tarbijatele kättesaadavaks esimese lihtsa kompaktse fotokaamera. See oli spetsiaalselt kavandatud rullfilmile, ristkülikukujuline, käes hoitav ja lihtsasti kasutatav –algajate kaamera algajatele. See maksis 25 dollarit, mis oli odav (näiteks [[Ford Motor Company]] lihttöölistele maksti päevas 2,5 dollarit, hiljem 5 dollarit).
1892. aastal asutas ta Eastman Kodak Company. Sellest sai üks esimesi ettevõtteid, mis hakkas masstoodanguna tootma standardiseeritud fotograafiaseadmeid. Kõnealune äriühing valmistas ka 1889. aastal ka Eastmani kavandatud läbipaistvat paindlikku kilet, mis mõjutas oluliselt filmitööstuse arengut. Eastman oli ettevõttes kuni surmani.<ref name="ideafinder"/>
== Heategevus ==
Eastman annetas oma eluajal üle 75 miljoni dollari<ref name="ideafinder"/> erinevatele projektidele, peamiselt [[Rochesteri Ülikool]]ile ja [[Massachusettsi Tehnoloogiainstituut|Massachusettsi Tehnoloogiainstituudile]]. Ta tegi olulisi kingitusi [[Tuskegee Instituut|Tuskegee]] ja [[Hamptoni Instituut|Hamptoni Instituudile]]. Kingitusi üle andes ta ütles ta: "Edu maailmas sõltub peaaegu täielikult haridusest." (''"The progress of the world depends almost entirely upon education. I selected a limited number of recipients because I wanted to cover certain kinds of education, and felt I could get results with those named quicker and more directly than if the money were spread."'' ) <ref name="kodakiveeb_elulugu" /> Ta annetas, sest tundis siirast muret hariduse ja afroameeriklaste käekäigu pärast. Samas tundis ta sisemist rahulolu, sest sai teha midagi head. Kui ta 1924. aastal annetas Rochesteri Ülikoolile, [[MIT]]-ile, Tuskegee- ja Hamptoni Instituudile 30 miljonit dollarit, siis ta ütles: "Nüüd ma tunnen end paremini."<ref name="kodakiveeb_elulugu" />
Eastman tundis suurt huvi hambakliiniku rajamise vastu. Ta töötas välja täieliku rahastamisprogrammi ja annetas selle najal 2,5 miljonit dollarit Rochesteri hambakliiniku jaoks. Seejärel algas ulatuslik tasuta hambaravi programm lastele. Ta põhjendas seda sellega, et laste hammaste, nina, kurgu ja suu eest tuleb hoolt kanda varakult, et nad oleksid terved ja tugevad. Eastman rahastas veel Londoni, Pariisi, Rooma, Brüsseli ja Stockholmi hambakliinikute projekte. Näiteks Eastmani hambakliinik Londonis valmis 1931. aastal.{{lisa viide}}
Kuna Eastman armastas muusikat, siis asutas ta Eastmani muusikakooli, mis keskendus teatrile ja sümfooniaorkestrile. Ta tahtis niiviisi nautida muusika ilu ja rõõmu, tuua inimesed muusikale lähemale.{{lisa viide}}
==Surm==
Viimastel eluaastatel kannatas Eastman mitmevalusa haiguselülisambahaiguse käes. Ta langes depressiooni ning 14. märtsil 1932 võttis endalt elu püstolilasuga südamesse, jättes maha sõnumi: "Mu töö on tehtud. Miks oodata?"<ref name="easterman-house"/>
==Viited==
| 