Jaan Vahtra: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
→Looming: Karikatuure avaldatud |
P Lingitäpsustus: Kõrgem Kunstikool Pallas → Kõrgem Kunstikool Pallas (1919–1940) |
||
26. rida:
Mobilisatsiooni tõttu 1916. aastal õpingud katkesid. Rindele saatmist õnnestus Vahtral vältida. Ta viibis [[oktoobrirevolutsioon]]i aja Peterburis ning võttis osa [[Talvepalee]] vallutamisest 24.–25. oktoobril 1917. ja võttis revolutsioonilistest sündmustest aktiivselt osa<ref name="SV, 1947" />. Peterburi Teataja korrespondendina viibis ta esimesel ülevenemaalisel nõukogude kongressil ([[16. juuni]]–[[7. juuli]] 1917, [[Petrograd]]), kus [[Lenin]] kuulutas, et töölisklassi võitluspartei on võimeline võimu üle võtma{{lisa viide}}.
Järgmisel aastal kutsuti Vahtrat kodulinna Võrru joonistusõpetajaks ning ta lahkus [[1918]]. aasta juunis Neevalinnast. Kunstiakadeemia jäi lõpetamata, kuid kõigest hoolimata nimetab Jaan Vahtra Neevalinna oma kaunimaks noorusmaaks{{lisa viide}}. Eestisse naasnuna töötas ta 1918–1924 Võrus, aastatel 1921–1923 [[Võru Õpetajate Seminar]]i õpetajana.<ref>[[Albert Ivask]]. Võru. Tallinn: Eesti Raamat, 1967, lk 57</ref> Aastatel 1924–1926 töötas Tartu gümnaasiumides.<ref name="Erm, 1947" /> [[1926]]–[[1933]] oli ta Tartu [[Kõrgem Kunstikool Pallas (1919–1940)|Kõrgema Kunstikooli Pallas]] joonistamise, plakatijoonistamise, joonistusmetoodika ja ornamentika õppejõuks"<ref name="SV, 1947" />. [[1923]]. aastal sai Vahtrast tookordse Eesti avangardseima kunstirühmituse [[Eesti Kunstnikkude Rühm]]a asutajaliige. See oli eelkõige prantsuse [[kubism]]ist ja [[Konstruktivism (kunst)|konstruktivismist]] lähtuv kunstnike grupp. Nad tõid maalikunsti geomeetrilistele kujunditele rajatud kompositsiooni, mis andis kunstiloomingule senisest ratsionaalsema aluse. Rühmitus korraldas palju näitusi Eesti väikelinnades ning Tartus ja Tallinnas.
1935. aastal jäi kunstnik pensionile ning oli [[1935]]–[[1940]] oli ta kirjastuse [[Noor-Eesti]] kunstiline konsultant<ref name="vahtra">Vahtra, J. "Metsajärv" Tallinn : Eesti Raamat, 1982</ref>. Sellesse aega jääb tema viljakas periood raamatuillustraatorina. Nõukogude võimu kehtestamisel Eestis [[1944]]. aastal asus Vahtra Võrru, kus võttis osa ajalehe [[Töörahva Elu]] organiseerimisest ning oli kuni [[1945]]. aasta märtsini selle peatoimetaja<ref name="SV, 1947" />.
| |||