Erinevus lehekülje "Rava (Järva)" redaktsioonide vahel

Eemaldatud 28 baiti ,  1 aasta eest
P
resümee puudub
(→‎Vaatamisväärsused: lingid par taksonitel)
P
Rava küla piirneb [[Kurisoo]], [[Jõgisoo (Ambla)|Jõgisoo]] ja [[Roosna]] küladega. Külakeskusest on Amblasse 11 km, [[Aravete]]le 7 km ja [[Käravete]]le 13 km.
 
Küla on kuulunud [[1866]] [[Rava vald|Rava valla]], [[1892]] Ambla valla, [[1945]] Ambla Külanõukogu ja [[1991]]. aastast Ambla valla koosseisu.
Küla on kuulunud
[[1866]] [[Rava vald|Rava valla]]
[[1892]] Ambla valla
[[1945]] Ambla Külanõukogu ja [[1991]]. aastast Ambla valla koosseisu.
 
== Ajalugu ==
1554 ostis Rava küla Robert Fricks. Uute omanike käe all hakati külasse mõisa ehitama. 17. sajandi lõpul sai Rava külast [[Rava mõis]] ja Väike-Ahula küla nimetati ümber Rava külaks. 1970. aastal liideti Rava külaga [[Vistla (Järvamaa)|Vistla]] küla ja Rava asundus. 1869 avati [[Prümli vallakool|Prümlis]] Heidemetsa vallakool, mis sai Rava algkooli eelkäijaks.1897 ehitati uus koolimaja. 1919 viidi kool üle mõisa härrastemajja ja muudeti 4-klassiliseks. Kool oli seltsielu keskus. SiinSeal käisid ümbruskonna noored Paul Korkmanni juhendamisel laulu ja tantsu harjutamas. 1921. aastal korraldatud peo sissetulek läks raamatukogu asutamiseks. Raamatukogu asukohaks sai samuti Rava koolimaja. 1926 muudeti kool 6-klassiliseks. Kool suleti 1970. Rava mõisas asus 1918. aastal tööle esimene iseseisvusaegne metskond Eestis. [[Rava tammik]] võeti kaitse alla 1936, olles [[Eesti Looduskaitse Register|Eesti Looduskaitse Registri]] esimene sissekanne. Seega võib öelda, et Rava tammik on Eesti esimene looduskaitsealune objekt.
 
== Vaatamisväärsused ==
Rava mõis on küla keskel asuv ühekorruseline kõrge maakivist [[soklikorrus]]ega paekiviehitis, akende [[sillus]]ed saetud [[lubjakivi]]st, [[veranda]] nurgad ja trepi tugimüür valgest lubjakivist. Ka majandushoonete juures on sama materjalikasutus. Hoonetekompleksi ümbritsev park läheb teisel pool veehoidlat üle Rava tammikuna tuntud metsapargiks (parkmetsaks). Mõisast eemal põllul asub [[Hollandihollandi tüüpi tuulik|hollandi-tüüpi tuulik]].
Rava tammiku maastikukaitseala sai alguse Rava tammede kaitse alla võtmisest 1936. aastal eesmärgiga kaitsta ja säilitada liigirikast tamme-segapuistut. Sellel, mõisa vastas, teisel pool veehoidlat oleval 22 ha suurusel [[Puisniit|puisniidul]] kasvab 92 põlist [[tamm]]e, 16 suurt [[lehis]]t ja üks mitmesaja-aastane [[mänd]]. Puisniidul kasvab mitmeid [[Käpalised|käpalisi]], nagu [[kaunis kuldking]], [[vööthuul-sõrmkäpp]], kahkjaspunane sõrmkäpp, B[[Balti sõrmkäpp|alti sõrmkäpp]], [[pruunikas pesajuur]], [[suur käopõll]], ja [[kahelehine käokeel]]. Oletatakse, et tammik on jäänuk endisest [[Hiis|hiiesalust]], mida mõisaajal on juurdeistutamisega täiendatud.
 
Ussimäe kultuurihoiuala. Kultuurihoiualal asuvad Ambla valla kõige paremini säilinud [[lubjaahi]] ja lubjaahju juurde kuuluv [[paemurd]]. 2012. aastal taastati 1903. aastal ehitatud lubjaahju küttekolle. Ussimägi olla oma nime saanud pärimuse järgi, et põldude keskel asuval künkal nähti palju usse-madusid. See puistaimestikuga küngas oli ainuke sobiv koht ümbruskonnas, kus saivad ka ussid (tegelikult maod – [[rästik]]ud ja [[nastik]]ud) talvituda. Seepärast oli kevadel soojade ilmadega peale talveunest ärkamist seal näha palju madusid. Teise pärimuse kohaselt oli sellel küllalt kõrgel künkal elanud [[ussikuningas]], et sealt kõrgelt oleks hea vaadata ja ülevaadet saada oma alamate tegevusest.
 
[[Rava järv]]e rand on Ambla valla populaarseim ujumiskoht, kus toimuvad ka erinevad üritused. Samuti leiab inimeste hulgas aktiivset kasutamist Rava tammikusse [[RMK]] poolt rajatud puhkekoht. Külal on külavanem, kuid puudub külaelu korraldav selts.
 
==Viited==
119 249

muudatust