Erinevus lehekülje "Brest (Valgevene)" redaktsioonide vahel

P
resümee puudub
P
Bresti mainiti esimest korda [[1019]] (Берасце) [[Nestori kroonika]]s [[Kiievi-Vene]] linnana. Sellega on ta Valgevene vanuselt kolmas linn [[Połack]]i ([[862]]) ja [[Turaŭ]] ([[980]]) järel. Esialgu kuulus Brest Turaŭ [[vürst]]ile. [[1044]] hõivas linna [[Jaroslav Tark]] ja Kiievi-Vene koosseisu jäi Brest [[12. sajand]]ini, mil 1170-ndail läks üle [[Volõõnia]] vürstkonnale.
[[Pilt:Bresti arheoloogiamuuseum.jpg|pisi|Algselt kaitses Bresti linna 11. sajandil ehitatud puidust linnus. Arheoloogilistel kaevamistel paljastus 4-meetrise kultuurkihi alt kaks tänavat ja elamute puidust seinad]]
Umbes 1319 läks Brest [[Leedu suurvürstiriik|Leedu suurvürstiriigi]] koosseisu. Teda nimetati aastani [[1921]] ka ''Brest-Litovskiks'' (Брэст-Літоўск), kuna ta jäi Poola-Leedu riigis Leedu suurvürstiriigi (Litva) maadele. Ühe versiooni kohaselt olevat seal aastal a3821382 uputatud linnast varju otsinud [[Birutė]].
 
[[1596]] sõlmiti siinseal [[Bresti unioon]], mis kehtis pärast [[Poola]] jagamisi [[Venemaa]]le läinud aladel [[1840]]. aastani. Uniooniga sai suurvürstiriigi [[õigeusk]]like kirikupeaks [[Rooma]] [[paavst]].
 
[[Bogdan Hmelnitski]] ülestõusu ajal [[1648]] toimus ka Brestis Poola-vastane ülestõus. [[1795]] läks Brest [[Kolmas Poola jagamine|Kolmanda Poola jagamise]] käigus Venemaale.
 
[[3. märts]]il [[1918]] sõlmiti siinseal [[Saksamaa]], Venemaa ja [[Ukraina]] vahel [[Bresti rahu]].
 
[[1919]]–[[1939]] kuulus Brest Poolale (Brześć),
 
1939. aasta 1. septembril alanud [[Teine maailmasõda|Teiseteise maailmasõja]] Saksamaa vägede pealetungi käigus toimus Poola vägede poolt [[Bresti tsitadell]]i kaitsmine 14.–16. septembrini, kindluse osade kaitsmine jätkus Poola vägede poolt ka pärast [[NSV Liidu kallaletung Poolale]] 17. septembril, siis juba [[Punaarmee]] väeosade vastu. Kuna Saksa väed olid ületanud [[Molotovi-Ribbentropi pakt]]is määratletud väekoondiste paiknemise piirjoone, pidid nad Bresti loovutama Punaarmeele. 22. septembril korraldati ühine sõjaväeparaad mida juhatasid Punaarmee 29. kaardiväe üksiku tankibrigaadi komandör kindralmajor Semjon Krivošein ja Wehrmahti 4. armee motoriseeritud korpuse kindralleitnant [[Heinz Guderian]]. Kindralid suhtlesid prantsuse keeles. Pidulike marsihelide saatel asus teele saksa sõjaväekorpus ja sisenesid nõukogude tankid. Hiljem, 22. juunil 1941 oli Bresti vallutamas kindralooberst Heinz Guderian. 28. juulil 1944 vallutas Bresti kindralmajor [[Semjon Krivošein]].1939. aasta sõbralikust Bresti paraadist osaleja Semjon Krivošein ([[Semyon Krivoshein]]) elas 79, kaotuse üle elanud Heinz Guderian 65 aastat.
[[Pilt:Bundesarchiv Bild 101I-121-0011-20, Polen, deutsch-sowjetische Siegesparade.jpg|pisi|püsti|Nõukogude ja saksa ohvitserid keskustelus enne paaradi ja seljataga plakatid Staliniga]]
Pärast piirkonna vallutamist Saksa vägede poolt ning selle üleandmist NSV Liidule liideti valgevenelastega asustatud ajalooline Valgevene piirkond [[Valgevene NSV]]-ga.
 
[[1941]]. aasta suvel alanud NSV Liidu ja [[Saksa Riik|Saksa Riigi]] vahelises [[Idarinne (Teine maailmasõda)|sõjas]] peetud lahingutes, pidasid selleks ajaks juba NSV Liidu ja Saksamaa vahelises piirilinnas sisse piiratud nõukogudeNõukogude väed pingelisi kaitselahinguid (langes 400-500400–500 punaarmeelast), mille eest nimetati [[Bresti kindlus]] [[kangelaskindlus]]eks. Nõukogude ajal kindluse hoovi ehitatud pompoossed skulptuurid pidid varjama Poola kaitsjate saatust 1939. aastast ja kõrvale juhtima [[Nõukogude okupatsioon]]i olemust.
 
== Rahvastik ==
 
== Välislingid ==
* [http://vb.by/ Ajaleht "Vetšerni Brest"] (''vene keeles'')
* [http://brestcity.com Bresti fotod]
* [http://www.fotobel.by/goroda/brest/ Linn Valgevene fotoentsüklopeedias]
109 125

muudatust