Kõik [[Number|numbrid]] on dimensioonitud suurused ehk [[Üks|1]], [[Imaginaarühik|''i'']], [[Pii|π]], ''[[E (arv)|e]]'',andja ''[[Kuldlõige|φ]]'' on dimensioonitud suurused.<ref>{{cite web|last=Khan Academy|first=|url=https://www.youtube.com/watch?v=Ym5u5IlYWcg|title=Pure Numbers and Significant Digits|publisher=|date=21. aprill 2011|via=YouTube}}</ref> Numbreid [[tosin]], [[gross]], [[googol]],andja [[Avogadro arv]] võib samuti lugeda dimensioonituteks.
=== Suhted, proportsioonid ja nurgad ===
DimensioonituidDimensioonitu suuruseidsuuruse saadaksesaab tihti dimensiooniga [[suurus]]te [[Suhe (matemaatika)|suhetena]], kui dimensiooniddimensioonide välja taanduvadtaandumisel.<ref>http://web.mit.edu/6.055/old/S2008/notes/apr02a.pdf</ref> NäidetenaNäitena võib tuua [[Tõus (matemaatika)|tõusude]] või ühikteisenduste tegurite arvutamine. Keerukam näide suhte teel saadud dimensioonitust suurusest on [[Moone (mehaanika)|moone]] ehk suhteline deformatsioon.
Laialt levinud suhetest saadud dimensioonitud suurused on [[Protsent|protsendid]]% (= 0.01), [[promill]]id ‰ (= 0.001) ja nurki määravad ühikud nagu [[radiaan]]id, [[Kraad (geomeetria)|kraadid]] (°= π/180). Statistikas on dimensioonit näiteks [[variatsioonikordaja]] ehk [[Standardhälve|standardhälbe]] ja [[Aritmeetiline keskmine|aritmeetilise keskmise]] suhe.