Redaktsioon: 8. jaanuar 2020, kell 10:27 redigeeri Sillerkiil (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 10 500 muudatust Lisasin noa erinevad nimetused Eesti aladel. Märgis: Visuaalmuudatus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 8. jaanuar 2020, kell 10:40 redigeeri eemalda Sillerkiil (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 10 500 muudatust Täiendasin piltidel noaosade kirjeldust Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
1. rida: {{See artikkel\| räägib tööriistast; söögiriista kohta vaata artiklit [[Lauanuga]]; filmi kohta vaata artiklit [[Nuga (film)]]}} [[Pilt:Knife parts.jpg\|pisi\|~~noa enamlevinud~~Noa osad: pide (10), teramik (4), tera (5), noaots (3), noaselg (6)]] '''Nuga''' ehk '''väits''' on väga levinud [[tööriist]]. See on väiksem [[terariist]], mida kasutatakse lõikamiseks, torkamiseks, koorimiseks, teritamiseks, puu [[vestmine\|vestmiseks]] ja [[voolimine\|voolimiseks]] jm otstarbel. Nuga koosneb kahest osast: noa [[pide]]mest ja vähemalt üheteralisest teramikust. Noa tera kinnitub noapeasse '''rootsu''' abil.<ref name=":0" /> Nuge kasutatakse käsitöö kõrval ka paljude muude tegevuste juures nagu [[habemeajamine]], söömine jms. 9. rida: ==Ajalugu== [[Pilt:Morakniv och skida (Erik Frost Mora Sweden) 3145.jpg\|pisi\|Nuga Rootsist koos tupega, pildil on näha ka tera ja pea ühinemiskohas asuv noapea lõhenemist takistav metallrõngas, nn. ''kolju, koli, lukk''.]] Vanimad nugade leiud osutavad, et esimesed terariistad, millest mõnda võib nimetada käepidemeta noaks, saadi suurema kivitüki lõhkumisel, kui sellise tegevuse tulemuseks oli kättesobiv plaatjas kivitükk, mille vähemalt üks serv oli terav. Sobivaks toormeks on moonde- ja sette- ning vulkaanilised kivimid nagu [[kvarts]], [[ränikivi]], [[obsidiaan]] või [[basalt]]{{lisa viide}}. == Etümoloogia == Eesti rahvalauludes kohtab harvemini noa nimetust '''kurask''', lõunaeesti murretest pärineb '''väits''', millega on seotud ka lõikumist ja tahumist tähistav verb '''vestma''', Põhja-Eestist on tulnud aga nüüdseks üldlevinud '''nuga'''. Peamiselt tupenuga tähistav '''puss''' (pussnuga, pussak, pusu) pärineb arvatavasti samuti Eesti enda aladelt. Lõuna-Eestis ja Lääne-Saaremaal võib kohata läti laensõna '''tuuts''' või '''tunts''' – reeglina tähistab see suurt seatapmisnuga.<ref name=":0">{{Raamatuviide\|autor=Viires, Ants\|pealkiri=Eesti rahvapärane puutööndus\|aasta=2009\|koht=Tallinn\|kirjastus=Ilo\|lehekülg=33}}</ref> ==Vaata ka==

Nuga: erinevus redaktsioonide vahel