Narva ajalugu: erinevus redaktsioonide vahel

 

===Liivimaa sõda===

[[Pilt:Livonian war map (1570-1577).svg|pisi|Vene tsaaririigi poolt vallutatud ja okupeeritud alad aastatel 1570–1577]]

[[1558]]. aasta algul alustas [[Moskva tsaaririik]] [[Liivi sõda]]. Sõja algetapis, [[Vene-Liivi sõda|Vene–Liivi sõjas]] rünnati Eestimaad kahe väega: üks tuli [[Vastseliina]] kaudu [[Tartu piiskopkond]]a ja teine tungis üle Narva jõe. [[Liivimaa ordu]] kaitstud Narvast mindi esialgu mööda ja [[25. jaanuar]]il rünnati [[Jõhvi kihelkond]]a.

==Rootsi kuningriigis==

[[Pilt:Sw BalticProv en.png|pisi|Narva [[Rootsi Ingeri]] [[Rootsi dominioonid|dominiooni]] pealinnana]]

====Narva Rootsi Ingeri keskusena====

Aastatel [[1610]]–[[1613]] toimunud [[Venemaa pärilussõda|Venemaa pärilussõja]] tulemusena, milles osalesid [[Rzeczpospolita]] ja [[Rootsi Kuningriik]] ning [[Romanovite dünastia]] Moskva tsaaririigi troonikandidaadid, kaotasid tsaar [[Mihhail I Fjodorovitš]] ja [[Moskva tsaaririik]] Ingerimaa uuesti Rootsile ja [[Rootsi riigipeade loend|kuningas]] [[Gustav II Adolf]]ile.

===Narva Põhjasõjas===

[[Pilt:Victory at Narva.jpg|pisi|Narva lahing 1700]]

Üsna [[Põhjasõda|Põhjasõja]] algul, [[30. november|30. novembril]] [[1700]] toimunud [[Narva lahing (1700)|Narva lahingus]] saavutasid arvulises vähemuses olnud Rootsi väed Vene vägede üle hiilgava võidu. Siiski võitis Põhjasõja Venemaa, [[Narva piiramine (1704)|Narva vallutati]] 1704. aastal ning Eestimaa läks [[1710]]. aastal reaalselt Venemaa võimu alla.

{{Vaata|Põhjasõda|Põhjasõda Eesti alal}}

{{Vaata|Narva piiramine (1700)|Narva lahing (1700)|Narva piiramine (1704)}}

 

==Venemaa keisririigis==

===Narva Peterburi kubermangus===

Narva kuulus pärast Eestimaa liitmist [[Venemaa Keisririik|Venemaa Keisririigiga]] koos [[Narva maakond|Narva maakonna]] ja [[Narva provints]]iga [[Peterburi kubermang]]u koosseisu, kuid säilitas oma kohaliku [[omavalitsus]]e, [[Narva raad|rae]] ja allus kohtuasjus [[Eestimaa ülemmaakohus|Eestimaa ülemmaakohtule]]. Linna majanduse taastamiseks andsid Venemaa valitsejad 1724. aastal linnale soodsama tollikorralduse, 1727. aastal õiguse kaubelda tubaka, soola ja põletatud viinaga [[Jamburgi maakond|Jamburgi]] ja [[Koporje maakond|Koporje maakonnas]], kuni 75 km kaugusel Peterburi linnast. 1731. aastal andis Venemaa keisrinna [[Anna Ivanovna]] linnale, täiendavaid eesõigusi. [[1732]]–[[1733]] taastati Narva kaitserajatised.

[[1797]]. aastal anti Narva maakonna alad Eestimaa kubermangu koosseisu ja liideti [[Rakvere kreis|Wesenbergi kreis]]iga, kuid Narva linn jäi maakonnavaba linnana Peterburi kubermangu [[Jamburgi maakond|Jamburgi maakonna]] koosseisu.

 

[[1843]]. aastal avati [[Narva kreiskool|Narva]] [[kreiskool]], [[1873]]. aastal avati Narvas kolmeklassiline merekool.

[[1854]]. aastal [[Krimmi sõda|Krimmi sõja]] ajal blokeerisid Suurbritannia-Prantsusmaa ühislaevastik, Vene [[Balti mere laevastik]]u sadamad ja ka Narva, mis takistas linna kaubandust. [[1864]]. aastal kustutati [[Narva kindlus]] sõjalise tähtsuse ning kindluste nimekirjast, sest Venemaa keisririigi koosseisus ei olnud Narva jõgi enam välispiir, vaid jäi Venemaa keisririigi valdustesse.

<gallery>

 

===Tööstuslinnaks arenemine===

[[Pilt:Кренгольмская мануфактура.jpg|pisi|300px|Kreenholmi Manufaktuuri Georgi vabriku hoone]]

[[19. sajand Eestis|19. sajandi]] esimesel poolel algas Narvas kiire tööstuse areng, mida soodustas Narva jõe koskede suur jõud. Esimeseks tähtsaks tööstusettevõtteks oli Paul Momma rajatud [[Narva kalevivabrik]]. 1845. aastal omandas aga kõik Joala kalevivabrikud Peterburi ärimees, [[parun]] [[Alexander von Stieglitz]]. [[10. oktoober|10. oktoobril]] [[1858]] alustas Narvas tööd [[Kreenholmi manufaktuur|Kreenholmi puuvillavabrik]], tolle aja kõige kaasaegsem tööstusettevõte Venemaal ning suurim [[tekstiil]]ivabrik kogu Euroopas. [[1859]]. aastal alustas tööd kudumisvabrik, [[1861]]. aastal ketrusvabriku uus osa. 1870. aastal avati uus ketrusvabrik, [[1884]]. aastal Joala vabrik, [[1890]]. aastal uus telliskivist Georgi vabrik. [[1900]]. aastal ehitati vabriku elektrikeskjaam.