Sīkrags: erinevus redaktsioonide vahel

Küla vanem osa on riikliku kaitse all olev ehitusmälestis.<ref>[https://is.mantojums.lv/7448 Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija]</ref> Kaitsealusesse kompleksi kuulub aastal 1926 ehitatud Jaunklāvi elumaja, mille püstitas babtistide vaimulik [[Kārlis Lāceklis]] ja millel on tolleagse liivi ranna kohta uudne arhitektuur: majal on pööning ja klaasitud veranda. Ķeļķi talust on kaitse all elumaja ja majapidamishoone; seal sündis liivi keeleteadlane [[Pētõr Damberg]]. Kilasidami elumaja on vanim elumaja külas, mis rajati aastal 1892; seal elasid liivi kalurid, kuid hoone oli kasutusel ka külapoena. Talu nimega Vīnamegi kuulus kaluritele, kes olid ühtlasi ka küla sepad. Selle eluhoone valmis aastal 1935; Teise maailmasõja järel kasutati seda ka baptistide palvemajana. Tall, karjalaut, tõllakuur ja sepikoda valmisid aastal 1936, kuigi sepikoda asus paigas, kus oli sepikoda juba [[XVIII sajand]]il. Baznīckalns on XX sajandi kolmekümnendatel aastatel rajatud talu, mis sai oma nime sellest, et selle kohal asus vana [[Mazirbe kirik]]u hoone. Vecvalki talu oli kalurite ja põllumeeste majapidamine, mille eluhoone on püstitatud kolmes jaos aastail 1924-1961. Talu juures on suur aed, mida ümbritseb vanas stiilis piirdeaed. Sudrabvītoli talu eluhoone rajas XIX sajandi lõpus või XX sajandi alguses puidukaupmees Eduards Volganskis. Sproģi kalurite-kaupmeeste talust on kaitse all XX sajandi alguses rajatud elumaja, kus tegutses ka pood. sajandi kahekümnendatel aastatel rajatud palkidest saun koos maakividest suitsutuskambriga ja kolmekümnendatel aastatel rajatud tall ning lindla. Anbanki talu kuulus kaugsõidukaptenitele; kaitse all on majapidamishoone ja [[Saaremaa]]lt toodud kividest ning tellistest XIX sajandi lõpus rajatud elumaja. Ka Ziedlejase elumaja rajati XIX sajandi lõps; hiljem asusid seal külakool ja pood. Puutöömeistrite Puķīši talust on kaitse all vaid osa; XX sajandi kolmekümnendatel aastatel rajatud elumaja ja kahekümnendatest aastatest pärit vanapärane tall. Dzilnas ja Penti on kõrvuti asunud vendadele kuulunud talud - esimene neist oli kaluritalu, teine põllumeeste talu. Elumaja oli taludel ühine ja valmis aastal 1923, esindades liivlaste ajaloolist pikka sektsioonideks liigendatud maja. Mõlemas pooles on keskel köök, selle ümber on aga kaks elutiiba. Kompleksist on kaitse all veel suitsutuskoda ja maakividest kelder koos selle peal asuva puidust juurdeehitisega.<ref>Kolkas pagasta teritorijas plānojums ar grozījumiem 2010. a lk. 24-25</ref>

 

 

==Viited==