The Guardian: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
EufratJuku (arutelu | kaastöö) ajakohastatud |
||
2. rida:
[[File:The Guardian 2018.svg|thumb|]]
'''The Guardian''' on [[Suurbritannia]] päevaleht. 1821. aastal asutatud ajaleht kasutas 1959. aastani nime '''Manchester Guardian'''. Kohaliku ajalehena alustanud ja üleriigilise levikuga ajaleheks kasvanud The Guardian hõlmab nüüdseks ka mitmekülgset veebikeskkonda ja dokumentaalse sisuga telesaateid tootvat produktsioonifirmat GuardianFilms. The Guardiani sõsarväljaanneteks on pühapäevaleht [[The Observer]] ja ülemaailmse levikuga The Guardian Weekly. [[Internet]]is on saadaval [[USA]] ja [[Austraalia]] veebikeskkonnad Guardian US ja Guardian Australia.
Novembris 2018 oli The Guardiani paberlehe trükiarv 136 834 eksemplari.<ref>{{Netiviide|autor=Mayhew, Freddy|url=https://www.pressgazette.co.uk/national-newspaper-online-abcs-web-figures-in-double-digit-drop-as-print-circulation-falls-across-the-board/|pealkiri=National newspaper + online ABCs: Web figures in double-digit drop as print circulation falls across the board|väljaanne=PressGazette|aeg=13.12.2018|vaadatud=}}</ref> Augustis 2013 oli The Guardiani paberlehe trükiarv 189 000 eksemplari – vähem kui ajalehtede [[The Daily Telegraph]] ja [[The Times]] trükiarv, kuid rohkem kui ajalehe [[The Independent]] trükiarv.<ref name="nXTOe" /> Juunis 2012 oli Guardiani veebiportaal loetavuselt kolmas ajalehe veebikeskkond maailmas.<ref name="Tr5dh" /> Paberlehel ja veebiväljaandel kokku oli 2010. aastate algul peaaegu 9 miljonit lugejat.<ref name="gSD7d" /> Kuigi paberlehe trükiarv on languses jõuavad The Guardiani uudised (paberil ja veebis kokku) 2018. aasta seisuga Suurbritannias igas kuus 23 miljoni inimeseni.<ref>{{Netiviide|autor=Waterson, Jim|url=https://www.theguardian.com/media/2018/dec/17/guardian-most-trusted-newspaper-in-britain-says-industry-report|pealkiri=Guardian most trusted newspaper in Britain, says industry report|väljaanne=The Guardian|aeg=17.12.2018|vaadatud=}}</ref>
Ajaleht esindab [[sotsiaalliberalism|sotsiaalliberaalset]] maailmavaadet. Suurbritannia 2010. aasta valimistel toetas The Guardian [[Liberaaldemokraadid|liberaaldemokraate]], kes moodustasid peale valimisi [[koalitsioon]]i [[Konservatiivne Partei|konservatiividega]]. [[Ühendkuningriik|Ühendkuningriigi]] 2016. aasta Euroopa Liidu referendumil toetas leht Euroopa Liitu jäämist.
The Guardian tõi avalikkuse ette [[Rupert Murdoch]]ile kuuluva endise News Internationali (nüüdse [[News UK]]) ajakirjanike telefonihäkkimisskandaali, paljastades, et ajakirjanikud olid häkkinud mõrvatud teismelise Milly Dowleri ja mitme kuulsuse telefone.<ref name="Survive" /> Skandaali tulemusel suleti üks maailma suurima trükiarvuga ajalehti News of the World.<ref name="0eqhD" />
14. rida ⟶ 12. rida:
2013. aasta juunis teatas The Guardian, et [[Barack Obama|Obama]] administratsioon kogub terrorismivastase tegevuse raames miljonite telekommunikatsioonifirma [[Verizon]] klientide kõneandmeid.<ref name="7MQnw" /> Seejärel avalikustati [[NSA]] [[vilepuhuja]] [[Edward Snowden]]i tunnistustele toetudes ülisalajase jälgimisprogrammi [[PRISM]] olemasolu.<ref name="91uCT" /> The Guardian nimetati 2013. aasta pressiauhindade jagamisel valitsuse jälgimisprogrammide kajastamise eest Suurbritannia aasta ajaleheks.<ref name="gAvOx" /> 2014. aastal pälvisid The Guardian ja The Washington Post NSA jälgimisprogrammide avalikustamise eest [[Pulitzeri preemia]].<ref name="8daW7" />
The
==Majanduslik seis==
The Guardian kuulub The Scott Trustile.<ref name="vUoey" /> Ajaleht oli pikalt kahjumis ja seda subsideeriti meediagrupi kasumlikest ettevõtmistest. 2006. aastal oli kahjum 49,9 miljonit naela.<ref name="ITBtx" /> Juunis 2011 oli ajalehe aastaseks kahjumiks 33 miljonit naela ja lehe juhid teatasid, et uudised kavatsetakse koondada veebiväljaandesse, nii et paberleht sisaldaks rohkem kommentaare ja põhilugusid.<ref name="ep3I0" /><ref name="NiWoT" /> 2010. aastate algul oletati, et The Guardian võib saada esimeseks briti päevaleheks, mis muutub täielikult veebipõhiseks.<ref Name="Survive" /> 2007–2014 müüs ''The Guardian Media Group'' kõik oma kõrvalärid (kohalikud ajalehed ja online-portaalid). Sellega teeniti 838,3 miljonit naela, mille eesmärgiks on The Guardiani jätkuva sõltumatuse tagamine. 2016. aasta jaanuaris teatati, et ajaleht koondab järgmise kolme aasta jooksul 20% töötajatest ja kärbib kulusid 20% võrra.<ref>{{Netiviide|autor=Martinson, Jane|url=https://www.theguardian.com/media/2016/jan/25/guardian-news-media-to-cut-running-costs|pealkiri=Guardian News & Media to cut costs by 20%|väljaanne=The Guardian|aeg=25.01.2016|vaadatud=}}</ref> 2014. aastal lõi ''The Guardian'' liikmelisusesüsteemi, mille eesmärgiks oli majanduslikke kaotusi vähendada ilma maksumüüri loomata. Veebilehe lugejad saavad vabatahtlikkuse alusel maksta kuu- või kvartalitasu või teha ühekordseid annetusi vabalt valitud summa ulatuses. Samuti asutati USAs baseeruv haru organisatsioonidelt (mõttekodadelt ja korporatsioonidelt) ning eraisikutelt toetuse taotlemiseks spetsiifiliste teemade nagu näiteks tänapäeva orjus või kliimamuutused kajastamiseks.<ref>{{Netiviide|autor=Bilton, Ricardo|url=https://www.niemanlab.org/2017/08/could-the-guardians-quest-for-philanthropic-support-squeeze-out-other-news-nonprofits/|pealkiri=Could The Guardian’s quest for philanthropic support squeeze out other news nonprofits?|väljaanne=NiemanLab|aeg=28.08.2017|vaadatud=}}</ref> Muudatused viisid selleni, et 2019. aasta mais teatas ''The Guardian'' oma esimesest kasumist viimase 20 aasta jooksul.<ref>{{Netiviide|autor=Rajan, Amol|url=https://www.bbc.co.uk/news/entertainment-arts-48111464|pealkiri=Guardian records first operating profit since 1998|väljaanne=BBC News|aeg=01.05.2019|vaadatud=}}</ref>
==Poliitilised vaated==
25. rida ⟶ 24. rida:
Alates 2000. aastast on The Guardian pooldanud briti [[monarhia]] kaotamist.<ref name="UmLZq" />
Enne 2010. aasta valimisi anti pärast toimetajate koosolekut teada,<ref name="THf58" /> et ajaleht toetab [[Liberaaldemokraadid|Liberaaldemokraatlikku Parteid]], eriti kuna see erakond sooviks läbi viia valimisreformi.
Briti poliitilise satiirisarja "[[Jah, härra peaminister]]" ühes osas mainib sarja peategelene Jim Hacker, et The Guardiani loevad "inimesed, kes arvavad, et nemad peaksid riiki juhtima".
| |||