Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik: erinevus redaktsioonide vahel

Õigeusu jõudmist Eesti aladele on seostatud eelkõige [[Kiievi-Vene]]st lähtunud kaubanduse ja sõjaretkedega, arvatakse, et hiljemalt 11. sajandil oli siinsetes venelaste tugipunktides (näiteks [[Tartu|Jurjevis]]) nende usuliste vajaduste rahuldamiseks püstitatud kabeleid või kirikuid, kuid ulatuslikku ja süsteemset õigeusu misjonit ei ole tõenäoliseks peetud. Vene kaupmeestele ja nende kaaskondadele mõeldud õigeusu pühakojad asusid ka keskaegse katoliikliku [[Vana-Liivimaa]] linnades<ref name=selart>Eesti kiriku- ja religioonilugu. Tartu, Tartu Ülikooli Kirjastus, 2018, lk 114–116.</ref>.

[[Liivi sõda|Liivi sõja]] ajal 16. sajandi teisel poolel moodustati [[Moskva tsaaririik|Moskva tsaaririigi]] allutatud Vana-Liivimaa aladel esmakordselt õigeusu piiskopkond keskustega [[Viljandi]]s ja Tartus. Venelaste lüüasaamise järel piiskopkond likvideeriti ja suurem osa õigeusu kirikuid tänase Eesti territooriumil suleti.<ref name=selart/> 17. sajandi lõpuks oli ainsana säilinud Tallinnas Rootsi kuninga kaitse all tegutsenud Püha Nikolai kirik. [[Põhjasõda|Põhjasõja]] käigus sõlmisid [[Liivimaa]] ja [[Eestimaa]] rüütelkonnad [[1710]]. aastal Moskva tsaaririigiga kapitulatsioonilepingud. Nende kohaselt läksid tänase Eesti alad küll õigeuskliku Venemaa koosseisu, kuid kohalik elanikkond säilitas vabaduse järgida [[luterlus]]t ja õigeusu misjonit liidetud aladel läbi ei viidud.<ref name=schvak1>Eesti kiriku- ja religioonilugu. Tartu, Tartu Ülikooli Kirjastus, 2018, lk 189–191.</ref>

Õigeusu levik eestlaste seas on seotud 19. sajandiga, mil mitmesuguste sotsiaalmajanduslike tegurite koosmõjus leidis aset [[usuvahetusliikumine]] ehk üleminek luteri kirikust õigeusu kirikusse. Usu- ehk kirikuvahetusliikumise esimene, ulatuslikum laine leidis aset aastatel [[1845]]–[[1848]] ja hõlmas peamiselt [[Liivimaa kubermang]]u põhjaosa, teine, tagasihoidlikum laine toimus aastatel [[1883]]–[[1887]] [[Eestimaa kubermang]]us. Nii saab alates 19. sajandi keskpaigast rääkida ka õigeusu levimisest kohalike põliselanike seas.<ref name=schvak2>Eesti kiriku- ja religioonilugu. Tartu, Tartu Ülikooli Kirjastus, 2018, lk 191–194, 196–197.</ref>