Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Sacerdos79 (arutelu | kaastöö) →Eesti Apostliku Õigeusu Kiriku teoloogia: tõstsin õigeusu artiklisse, kus on selle õige koht |
Resümee puudub |
||
50. rida:
====Püha Eelkäija Skiita====
{{Vaata|Püha Eelkäija Skiita}}
Nunnaklooster kavatseti avada jõuludeks [[2008]] [[Saaremaa]]l [[Ööriku]]l, kus selleks võeti kasutusele eraannetuste ja laenu abil taastatud [[19. sajand]]ist pärinev köstrimaja.<ref name="U11Ve" /> Jõuludeks ehitustöid siiski lõpetada ei õnnestunud ja kloostri uue valmimistähtajana mainiti veebruari 2009. Tegelikult pühitseti klooster sisse 13. juunil 2009<ref name="eTlKm" />. Vähem kui aasta hiljem võttis aga EAÕK Sinod
==Ajalugu==
64. rida:
===Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik Eesti Vabariigis===
Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik moodustati [[Eesti]] koguduste täiskogul märtsis [[1919]]. Pärast [[Venemaa Keisririik|Venemaa Keisririigi]] lagunemist 1918. aastal võttis [[Eesti Ajutine Valitsus]] [[19. aprill]]il [[1919]] vastu "Kreekakatoliku kiriku valitsuse ja koguduste omavalitsuse ajutise korralduse", mille järgi tunnistati [[Eesti Vabariik|Eesti Vabariigis]] kehtivaks Moskvas aastatel 1917–1918 peetud ülevenemaalisel [[kirikukogu]]l vastuvõetud õigeusu kiriku määrused. Kirikumääruste põhjal määras praostkondade piirid piiskopkonna täiskogu. 1919. aasta juunis moodustati Eesti Piiskopkonna nõukogu määrusega Tallinna piiskopkonda, 1918. aastani [[Vene Õigeusu Kirik]]u [[Pihkva piiskopkond]]a kuulunud [[Petserimaa]] kogudustest [[Petseri praostkond]]. 1920. aasta [[10. mai]]l
Olukorras, kus [[kommunistid]]e [[ateism|ateistlik]] võim [[Venemaa Sotsialistlik Föderatiivne Nõukogude Vabariik|Venemaal]] oli õigeusu kirikut hävitamas, patriarh vangistatud ja igasugune normaalne ühendus Venemaaga katkenud, otsustas Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik oma kirikukogul [[1922]]. aastal pöörduda [[Konstantinoopoli
Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik oli [[Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kirik]]u järel suurima liikmete arvuga usuühing Eestis. Kirikupea, [[Tallinna ja kogu Eesti metropoliit]], oli ameti poolest [[Riiginõukogu]] liige.
101. rida:
1965. aastal jagati praostkondade piirid uuesti ümber, kogudused jaotusid järgmiste praostkondade vahel: Tallinn, Tartu, Narva, Harju-Lääne, Viljandi, Pärnu, Võru, Saare-Muhu ja Valga praostkond.
===EAÕK tegevus paguluses ja pärast
Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik säilitas Nõukogude võimu perioodil ajaloolise ja juriidilise järjepidevuse [[pagulus]]es.
[[1993]]. aastal taastas Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik [[restitutsioon]]i korras oma tegevuse järjepidevuse Eestis: enamik tänase Eesti õigeusu kogudustest kuulub sellesse kirikusse. Teenistusi peetakse eesti ja [[kirikuslaavi keel]]es.
|