Õigeusk: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P HC: eemaldatud Kategooria:Religioon
üle tõstetud, toimetamata kujul, õigeusu õpetust puudutav tekst EAÕK artiklist
4. rida:
Õigeusu tunnistajaid nimetatakse '''õigeusulisteks''', '''õigeusklikeks''', '''õigeusklikeks kristlasteks''' või '''ortodoksideks'''.
 
Õigeusulised peavad õigeusku kristluse algseks kujuks.
 
==Teoloogia==
 
Sõna "õigeusk" tuleb kreekakeelsest sõnast orthodoxia (kr. k. ὀρθοδοξία), mis koosneb kahest sõnast, orthos (kr. k. ορθός), mis tähendab sirget või õiget, ja doxa (kr. k. δόξα), mis tähendab arvamust, otsustust, austust ja ülistust. 
 
Õigeusu kirik tunnistab Kristuse nii jumalikku kui ka inimlikku loomust, tunnistab [[Kolmainsus|Kolmainu]] – Jumal Isa, Jumal Poja ja Püha Vaimu ühtset jumalikkust. Kõikne Isa, Igavene Poeg ja Lõpmatu Vaim on ainulaadsed algupärased isikud, sellest hoolimata on nad üks tervik. Õigeusu kirikus kasutatakse [[Nikaia usutunnistus]]t. Seda loetakse kirikus igal armulauaga jumalateenistusel ning ka igal kesköö- ja pärastõhtu teenistusel ning sellega tunnistatakse pühalikult kristlikke [[dogma]]sid, millel on Piibli järgi muutumatu ja püsiv autoriteet üleilmsete [[kirikukogud]]e õpetuslike määratlustena. Õigeuskliku elu sümboliseerib ''teeliseks olemine,'' seetõttu liigutakse ka pühakojas ringi, ei istuta, vaid teenitakse Jumalat. Palvetega peetakse meeles lahkunud lähedasi ning süüdatakse nende mälestuseks küünlaid. [[Ikoon]]i e igavikuakna ees kummardades ei kummarda usklik mitte kuju, vaid Jumalat, austades ka pühakut(süüdatakse palveküünlaid). "''Ikoon peegeldab Jumala ja tema pühakute ilu, asudes seega õigeusu vaimuliku kogemuse südames"''<ref>{{Raamatuviide|autor=Michel Quenot|pealkiri=Ikoon. Aken Kuningriiki|aasta=1998|koht=Tallinn|kirjastus=Logos|lehekülg=}}</ref>. Oma ''teel'' pöördub usklik juhatuse saamiseks Jumala poole, kes annab õpetust peamiselt [[Piibel|Pühakirja]] kaudu. Palvetel on suur tähtsus. [[Palve]] on uskliku südamest lähtuv pöördumine [[Kolmainsus|Kolmainu]] Jumala poole. Kui Piiblit koos palvega lugeda, osutub ta alati tänapäevaseks – ei ole hulk kirjutisi kaugest ajast, vaid sõnum, mis on adresseeritud usklikule just praegu. Õigeusus on loomulik austada [[kirikuisad]]e ja [[pühak]]ute pärimust. Sisemise kuningriigi otsimine on üks peamisi teemasid kirikuisade kirjutistes. [[Aleksandria Klemens|Aleksandria püha Klemens]] ütleb: "kõige suurem asi, mida võib õppida, on tunda iseennast, sest kui keegi tunneb iseennast, saab ta Jumalat tundma, ja kui ta tunneb Jumalat, saab ta Jumala sarnaseks."<ref>{{Raamatuviide|autor=Ware|pealkiri=Õigeusu Tee|aasta=|koht=|kirjastus=|lehekülg=}}</ref> P öördumine Isade poole ei tähenda ainult intellektuaalse pärimuse otsimist, vaid pöördumist tõelise vaimse teoloogia poole. Pärimus on õigeuskliku jaoks eelkõige miski, mis toimub Kirikus, nimelt ülestõusnud Kristus, kes tegutseb oma Ihus, milleks on Kirik. Seega moodustab Kristuse salasuse kohalolu osaduses Püha Vaimuga Pärimuse aluse. Õigeusu teoloogia on eelkõige kogemise, läbielamise teoloogia, otsekui raviv teraapia, mille eesmärk on tervendada inimese hing haigusest, puudusest, mistahes vajadusest, ja juhatada teda ellu koos Kristusega. Kuna Jeesus Kristus samastus inimesega, sai lihaks ja vereks maapeal ning võttis enese peale kogu maailma patud ja lunastas need, tõustes kolmandal päeval surnuist üles. Kristus sai kuulekaks surmani ([http://www.piibel.net/#q=Fl%202 Filip2:8]) Seega on rist võidu sümbol. Õigeusklik teab, et Kristus on patu ja surma võitnud ja seetõttu ei saa need valitseda tema elus. Kuna Kirik Maa peal on [[Igavikuiline|eshatoloogiline]] tegelikkus, mida usklik kogeb Jumala kohalolekuna just sakramentaalses elus, siis on sakramentidel jumalarahva elus suur osakaal.
 
Sõna "sakrament" tuleb ladinakeelsest sõnast ''sacramentum'', mis tähendab püha toimingut e vannet. Ortodoksi kirikus on juurdunud käsitlus, mille järgi on seitse sakramenti ehk salasust. Need on: piht, armulaud, laulatus, pühitsemine, ristimine, salvimine ja haige õlitamine. Õigeusu kiriku sakramentidest võivad osa saada vaid õigeusu kiriku liikmed. Liikmeks saadakse ristimise ja võidmise toimingu kaudu. Sakramentide e salasuste olemusse kuulub , et need mõjuvad varjatud viisil, pühitsedes ja parandades neis osalejaid. Armulaud on kirikus keskne sakrament e "kiriku süda".
 
'''Piht''' e patukahetsus põhineb Kristuse lubadusel õpilastele - "kelle te patud andeks annate, neile on need andeks antud" ([http://www.piibel.net/#q=Jh%2020 Joh 20:22])Et patud andeks saada on vajalik siiras kahetsus. Piht on inimese jaoks vaimuliku ja kõlbelise edenemise märk, sest see aitab valida ellusuhtumist, mis on kooskõlas Jumala tahtega. Selles suhtes on pihiisa nõuandja inimese elu korraldamisel. Ta aitab pihtijal leida sisemist hingerahu, õpetab eristama head kurjast ja julgustab vastu astuma igapäevaelu probleemidele.
 
'''Armulaud''' – armulaua sakramendis muutuvad leib ja vein salapäraselt preestri palve peale Kristuse ihuks ja vereks. Armulaud on ortodoksile püha ja sellega kaasneb sügav kogemus ühtsusest Kristusega. "Kes sööb minu liha ja joob minu verd, jääb minusse" ( [http://www.piibel.net/#q=Jh%206 Joh 6:56])
 
'''Laulatus''' – koosneb kahest talitusest kihlusest ja laulatusest. Laulatuse sakramendis saavad kaks inimest "üheks lihaks" ([http://www.piibel.net/#q=Ef%202 Ef2:20]) säilitades siiski oma isikupärasuse. Nad toovad oma liidu kirikusse pühitsemisele, sest Kristusega ühinedes muutub armastus veel täiuslikumaks.
 
'''Pühitsemine''' – ortodoksi kirik kannab endas järjepidevust, katkematut pühitsemiste rida ning apostlite poolt soovitatud käte pealepanemist, kuni meie päevadeni. Pühitsemisel on kolm astet – diakoniks, preestriks ja piiskopiks pühitsemine.
 
'''Ristimine ja salvimine''' – enamasti teostatakse neid sakramente koos. Uskliku ristimine tähendab kirikuga liitumist, sellega kaasnev salvimine on Püha Vaimu väljavalamine ristitu peale. Ristimisel saab ristitav endale pühaku järgi nime.
 
'''Haige õlitamine:''' "Kui keegi teie seast on haige, siis kutsuge enese juurde koguduse vanemad ja need palvetagu tema kohal ja võidku teda "õliga Issanda nimel." ([http://www.piibel.net/#q=Jk%205 Jk5:14]) Kirik mõistab sakramenti hingelise paranemisena. Alles siis, kui hing on terve, saab hakata tervenema keha. 
 
==Ajalugu==