Austla sõda: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
1. rida:
Peale 1891. aastal toimunud valdade liitmisi Saaremaal, hakati seal mitmel pool ehitama uusi koolimaju. Üks selline asub Lümandas. Talurahvaasjade komissar ja valdade koondamise organisaator Kassatski soovis sinna asutada 2-klassilise ministeeriumikooli. Et koolimaja pidi vallarahvale 22 tuhat rubla maksma minema, keeldusid mehed palke vedamast. Vallavanem Ratas <ref>http://arhmus.tlu.ee/cgi-bin/epam?oid=77582</ref>, endine koolmeister, määras igale tõrkuvale talule 10 rubla võlaks, mida aga keelduti tasumast. 1896. aastal oli "korralekutsuja " Kassatski koos väikese relvastatud salgaga põgenema löödud. Riiast kohalekutsutud 200 soldatit konfiskeerisid külades asju, mille müügist saadud summad anti koolimaja ehitamiseks. "Sõja" süüdlasena vangistati 16 inimest. Koolimaja valmis 1897. aastal. Ehituse tõttu rahvaga vastuollu läinud vallavanem Ratas rändas elama Volga-maile, kus ka suri. 1927. aastal korraldas Lümanda rahvas suure peo, mälestades ja tänades endist vallavanemat uhke koolimaja ehitamise eest.<ref>R. Põldmäe. ''Austla "sõda"'', Kommunismiehitaja, 1961 nr 80. (Viidatud üliõpilase kursusetöö kaudu: Adik Sepp "Pöide kihelkonna rahvakoolid XIX sajandil", Tallinn 1968, lk 38-39; töö asub TLÜ Eesti Pedagoogika Arhiivmuuseumis, kohaviit K0045814)</ref> <ref>eestigiid.ee. ''Austla küla'', http://www.eestigiid.ee/?CatID=291&ItemID=2953</ref>
 
== Viited ==