Narvataguse: erinevus redaktsioonide vahel

 

Külade arv oli 1920. aastal Narva vallas 20, Kose vallas 10 ja Skarjatina vallas 21.<ref name="Rosenberg"/>

Vaivara kihelkonna valdadese 1919–1925 kuulunud külad olid järgmised: [[Bolšaja Mokred]], [[Bolšaja Žerdjanka]], [[Bolšoje Zagrivje]], [[Dolgaja Niva (Kingissepa rajoon)|Dolgaja Niva]], [[Hannika]], [[Karstula (Ingeri)|Karstula]], [[Konduši]], [[Kukin Bereg]], [[Kuritšek]], [[Malaja Mokred]], [[Maloje Zagrivje]], [[Odrasaare]], [[Olga-Risti]], [[Otradnoje (Slantsõ rajoon)|Otradnoje]], [[Perevolok (Slantsõ rajoon)|Perevolok]], [[Popovka (Vaivara)|Popovka]], [[Pustoi Konets]], [[Radovel]], [[Saarküla]], [[Skorjatina Gora]], [[Ust-Žerdjanka]], [[Vanaküla (Leningradi oblast)|Vanaküla]], [[Väiküla]].

 

Narva-taguste valdade ja Petserimaa agraarkorra omapäraks oli Eesti muust osast erinev maaomandus ja maakasutussüsteem – domineeris [[vene kogukondlik maaomandus|vene kogukondliku maaomandus]]e süsteem [[hingemaa]] näol. Maa kuulus valdavalt külakogukondadele. [[Narva vald|Narva val]]las asusid ka [[Lilienbachi mõis|Lilienbachi]] ([[Novo-Ivanovskoje mõis]]), Saare mõis ja [[Baikovi mõis]] ning [[Lomõ]] puustus, [[Skarjatina vald|Skarjatina val]]las [[Annenskaja poolmõis]] ja [[Testsina]], [[Lutsinnik]]u, [[Sasino]] ja [[Pansino]] [[puustus]]ed.

== Elanikud ==

1922. aastal elas Narva-tagusetes valdades 7608 ja 1934. aastal 7645 elanikku. Valdava osa valdade elanikkonnast moodustasid 1934. aastal [[venelased]] (5874 ehk 76,8%), kellele järgnesid [[eestlased]] (903 ehk 11,8%) ja muud rahvused (868 ehk 11,4%). Viimaste hulka kuulusid peamiselt [[soomlased]], [[isurid]] ja [[vadjalased]], kes elasid eelkõige Eesti Ingeri aladel.<ref name="Rosenberg"/> Paljud [[Petserimaa]]l ja Narva-tagustes valdade Eesti Vabariigi kodanik olid kohustatud võtma endale perekonnanime kuni 1. jaanuarini 1922, neil peale ees- ja isanime eraldi ametlikku perekonnanime seni ei olnud.