İznik: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
PResümee puudub
2. rida:
| nimi = İznik
| hääldus =
| lipp =
| omakeelne_nimi_1 = | |
| vapp =
| omakeelne_nimi_2 = | |
| lipu_pilt =
| vapi_pilt =
| logo_pilt =
| deviis =
| pindala = 736,51
| elanikke = 22 507
| laius = 40 |latm = /25 |lats = /45 |latNS = /N
| pikkus = 29 |longm = /43 |longs = /16 |longEW = /E
| asendikaart = Türgi
| asendikaardi_seletus =
| asendikaardi_pilt = [[Pilt:Turkey adm location map.svg|250px]]
}}
'''İznik''' on linn ja [[Türgi ringkondade loend|administratiivne ringkond]] [[Bursa provints]]is [[Türgi]]s.
 
'''İznik''' on linn ja [[ringkond (Türgi ringkondade loend)|administratiivne ringkond]] [[Bursa provints]]is [[Türgi]]s.
Linn asub [[İzniki järv]]e viljakatel kallastel, põhjas ja lõunas piirneb mägedega. Linnulennult on [[Istanbul]] vaid 80 kilomeetrit loodes, teed mööda on Istanbuli koguni 200 km kaugusel, kuna tuleb minna ümber [[Marmara]] mere. [[Bursa]]sse on teed mööda 80 kilomeetrit.
==Ajalugu==
Linna ajalooline nimi on '''[[Nicaea]]''' ([[kreeka keel]]es: Νίκαια), sealt pärineb ka tänapäevane nimi.
 
Linn asub [[İzniki järv]]e viljakatel kallastel, põhjas ja lõunas piirneb mägedega. Linnulennult on [[Istanbulİstanbul]] vaid 80 kilomeetrit loodes, teed mööda on Istanbuliİstanbuli koguni 200 km kaugusel, kuna tuleb minna ümber [[Marmara]] mere. [[Bursa]]sse on teed mööda 80 kilomeetrit.
[[25. juuli]]l [[325]] peeti [[Nikaia]]s, [[Nikaia I kirikukogu]]. Tegemist oli esimese [[Oikumeeniline kirikukogu|oikumeenili]]se, kõiki kristlikke piiskoppe ühendava konverentsiga. I Nikaia kirikukogu on tähtsaim [[kontsiil]] kirikuajaloos, selle tulemusena moodustati esimene uskumiseks kohustuslik reegel, [[Nikaia usutunnistus]]. Pärast Nikaia kirikukogu ja [[Constantinus Suur]]e valitsemisaega muutus [[varakristlik]] kirik autoriteetseks, tsentraliseeritud ja [[Rooma keisririik|Rooma keisririigiga]] seotud organisatsiooniks.
 
[[File:Hagia Sophia Iznik.JPG|pisi|left|İzniki [[Hagia Sophia]] kirik]]
== Ajalugu ==
[[787]]. aastal peeti [[Nikaia II kirikukogu |Nikaias]] ka 7. [[oikumeeniline kirikukogu]].
Linna ajalooline nimi on Nikaia ('''[[Nicaea]]''', ([[kreeka keel]]es: Νίκαια), sealt pärineb ka tänapäevane nimi.
 
[[25. juuli]]l [[325]] peeti [[Nikaia]]s,Nikaias [[Nikaia I kirikukogu]]. Tegemist oli esimese [[Oikumeeniline kirikukogu|oikumeenilioikumeenilise]]se, kõiki kristlikke piiskoppe ühendava konverentsiga. I Nikaia kirikukogu on tähtsaim [[kontsiil]] kirikuajaloos, selle tulemusena moodustati esimene uskumiseks kohustuslik reegel, [[Nikaia usutunnistus]]. Pärast Nikaia kirikukogu ja [[Constantinus Suur]]e valitsemisaega muutus [[varakristlik]] kirik autoriteetseks, tsentraliseeritud ja [[Rooma keisririik|Rooma keisririigiga]] seotud organisatsiooniks.
[[FileFail:Hagia Sophia Iznik.JPG|pisi|left|İzniki [[Hagia Sophia]] kirik]]
[[787]]. aastal peeti [[Nikaia II kirikukogu |Nikaias]] ka 7. [[oikumeeniline kirikukogu]].
 
Aastatel 1204–1261 oli Nikaia Väike-Aasia kirdeosas asunud [[Nikaia keisririik|Nikaia keisririigi]], mis tekkis [[Neljas ristisõda|Neljanda ristisõja]] ajal pärast [[Ida-Rooma]] riigi pealinna [[Konstantinoopol]]i vallutamist Lääne-Euroopa ristisõdijate poolt (1204) pealinn. Nikaia keisririiki valitsesid kreeka päritolu [[Palaiologosed|Palaiologoste]] dünastia keisrid. Nikaia keiser [[Michael VIII]] Palaiologos (1258–1261) sõlmis 1261. aastal [[Genova vabariik|Genova vabariigiga]] [[Ladina keisririik|Ladina keisririigi]] ja [[Veneetsia vabariik|Veneetsia]] vastase lepingu, hõivas 25. juulil 1261. aastal Konstantinoopoli ja taastas Bütsantsi keisririigi.
 
{{commonskat|İznik}}
== Välislingid ==
{{commonskat|İznik-tekstina}}
 
[[Kategooria:Türgi linnad]]