Loov klass: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P pisitoimetamine
PResümee puudub
 
1. rida:
'''Loov klass''' (inglise ''creative class'') on [[sotsiaalmajanduslik klass]], mille kohta on teooria loonud majandus- ja ühiskonnateadlane ning [[Toronto Ülikool]]i professor [[Richard Florida]]. Tema teooria kohaselt on loov klass olulisim majandusarengu tõuketegur postindustriaalsetes linnades.<ref name="Ideon, A. 2008">Ideon, A., 22.02.2008. Richard Florida: loovsektor on majanduskasvu mootor. Eesti Ekspress.</ref>

Loova klassi põhiliseks tunnusjooneks on "uute tähendusrikaste vormide loomine".<ref name="Florida, R. 2002">Florida, R., 2002. The Rise Of The Creative Class: And How It's Transforming Work, Leisure, Community And Everyday Life. New York.</ref> AntudSellesse klassi kuuluvaid inimesi on maailmas ligikaudu 150 miljonit, ningsealhulgas ainuüksi [[USA]]-s ainuüksi on neid umbes 40 miljonit.<ref name="Ideon, A. 2008" />
 
==Loova klassi jaotamine==
 
Florida jagab loova klassi kaheks: superloov tuumik ningja "loovad professionaalid", lisaks nendele kahele rühmale kuuluvad loovasse klassi ka boheemlased, kuigi nende osakaal on hulga väiksem.[[Pilt:Bundesarchiv Bild 183-23805-1665, Ingenieure mit Konstruktionsplan.jpg|pisi|Insenerid – osa superloovast tuumikust]]
 
Superloova tuumiku moodustavad näiteks teadlased, insenerid, professorid, kirjanikud, kunstnikud, näitlejad, disainerid ja arhitektid. Superloovasse tuumikusse kuuluvate inimeste peamiseks ülesandeks on olla loov ja innovaatiline, töötades välja ühiskonnale kasulikke lahendusi või tooteid. Lisaks probleemide lahendamisele tegelevad nad ka probleemide avastamisega.
11. rida ⟶ 13. rida:
==3T-d==
 
Florida järgi põhineb konkurentsivõime ja majanduslik edu looval klassil, mida suurem on nende osakaal, seda suurem on edukus. Loovale klassile on atraktiivsemad sellised linnad, regioonid ja riigid, kus on täidetud "3T"nn 3T-kriteerium. NendeksNeed 3Tkolm T-ksd on
* [[Tehnoloogiatehnoloogia]] (tehnoloogiline taristu ettevõtluskultuuri stimuleerimiseks),
* [[Talenttalent]] (kõrgharitud ja andekad inimesed),
* [[Tolerantstolerants]] (mitmekesine ja salliv kogukond, motoga "ela ja laste teistel elada").
 
Igaüks neist eraldi on oluline, kuid siiski mitte piisav, et meelitada loovaid inimesi ning ergutada majanduskasvu. Vaja on kõigi kolme T olemasolu. Loovad inimesed eelistavad kohti, mis on mitmekesised, sallivad ja avatud uutele ideedele.<ref name="Florida, R. 2002"/> Kultuuriliselt rikkad ja mitmekesised kohad tõmbavad suurema tõenäosusega ligi erisuguste oskuste –jaja ideedepagasiga loovaid inimesi. Kohtades, kus on palju erinevaeri taustaga loovaid isiksusi, on rohkem kõrgtehnoloogilisi ettevõtteid ja töökohti ning enam innovaatilisi ideid, mille resultaadiks on suurem majanduskasv.<ref name="Florida, R. 2002"/><ref name="Florida, R. 2005">Florida, R., 2005. Cities and the creative class. New York.</ref>
 
Sotsiaalse, kultuurilise ja etnilise mitmekesisuse ning kõrgtehnoloogia arengutaseme vahel on tugev seos. Inimkapitali mitmekesisus on peamine komponent, mis meelitab ja hoiab alal kõrgtehnoloogilisi ettevõtteid. Mitmekesisuse mõõtmiseks on Florida ja tema kolleegid loonud Liitmitmekesisuseliitmitmekesisuse Indeksiindeksi, mis põhineb kolmel indeksil: Geigei Indeksindeks, Boheemlaseboheemlase Indeksindeks ja Võõrriigisvõõrriigis Sündinusündinu Indeksindeks.
Gei Indeksindeks mõõdab geide kontsentratsiooni kogukonnas.<ref name="Florida, R. 2002"/><ref name="Florida, R. 2005"/> USA kirjanik Bishop (2000) arvab, et kui kogukond aktsepteerib geisid, siis aktsepteerib see ka kõiki teisi inimesi,<ref>Bishop, B., 2000. Technology and Tolerance: Austin Hallmarks. Austin American-States-man</ref> seega peetakse geide osatähtsust tugevaks signaaliks mitmekesisest ja edumeelsest keskkonnast. Boheemlase Indeks mõõdab kirjanike, disainerite, muusikute, näitlejate, skulptorite, fotograafide ning tantsijate osakaalu. Boheemlase Indeksindeks ja kõrgtehnoloogia tööstuse edukuse vahel on tugev korrelatsioon. Geid ja boheemlased arvatakse olevat [[gentrifikatsioon]]i ja uuendamise algatajateks linnade allakäinud piirkondades. Võõrriigis Sündinusündinu Indeksindeks nimetus reedab, et see mõõdab kui palju inimesi kogukonnast on välismaal sündinud ehk näitab etnilise mitmekesisuse määra kuskil piirkonnas. Juhtivate kõrgtehnoloogia keskuste ja VSI vahel on samuti tugev seos.<ref name="Florida, R. 2002"/><ref name="Florida, R. 2005"/> Näiteks [[Silicon Valley|Silicon Valleys]]’s on ligikaudu veerand elanikkonnast välismaal sündinud.<ref>Saxenian, A., 1999. Silicon Valley's New Immigrant Entrepreneurs. California.</ref>
 
==Eluviis==
26. rida ⟶ 28. rida:
 
==Viited==
{{viited}}
 
<references>Ideon, A., 22.02.2008. Richard Florida: loovsektor on majanduskasvu mootor. Eesti Ekspress.</references>
<references>Florida, R., 2002. The Rise Of The Creative Class: And How It's Transforming Work, Leisure, Community And Everyday Life. New York. </references>
<references>Florida, R., 2005. Cities and the creative class. New York.</references>
<references>Bishop, B., 2000. Technology and Tolerance: Austin Hallmarks. Austin American-States-man</references>
<references>Saxenian, A., 1999. Silicon Valley's New Immigrant Entrepreneurs. California.</references>
 
[[Kategooria:Sotsioloogia]]