Kiri heebrealastele: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
ReeliaK (arutelu | kaastöö)
PResümee puudub
1. rida:
{{Toimeta|lisaja=Kuriuss|aasta=2020|kuu=jaanuar}}
{{Uue Testamendi raamatud}}
'''Kiri heebrealastele''' ([[lühend]] '''Hb''') on [[Piibel|Piibli]] [[Uus Testament|Uue Testamendi]] kaanoni 19. raamat. Sellele eelneb [[Pauluse kiri Fileemonile]] ja järgneb [[Jaakobuse kiri]]. Kiri on kirjutatud [[koinee]]s.
4. rida ⟶ 5. rida:
== Autorsus ==
 
Raske on öelda, kes on Heebrea kirja autor, kuna tekstist see välja ei tule. Juba ammusest ajast peeti Heebrea kirja [[Paulus]]e kirjaks. Läänes oli ta küll tuntud, kuid 350. aastateni ei peetud teda Pauluse omaks ega arvatud [[kaanon]]isse. Alles [[Idakirik]]u mõjul võeti 350. ja 400. aastate vahel Pauluse kirjana kaanonisse.<ref name="Lohse" />
Kirja autorluse oletamisel on kaalutud järgmisi võimalusi:
Traditsiooniline vaade- Paulus on kirja autor. Heebrea lõpp sisaldab Pauluse kirjadele omaseid isiklikke teateid, tervitusi, manitsusi. 13:23 mainitakse Timoteost, kes kuulus [[apostel|apostli]] laiemate kaastööliste hulka. Seega justkui saaks tõestada, et Heebrea [[teoloogia]] on võrreldav Pauluse omaga. [[Kristus]]e lepitussurmaga on rajatud uus leping, mis tuli vana asemele. Kristusel oli juba enne lihaks saamist jumalik ülevus. [[Heebrea kiri]] tunnistab Kristuse olevat käsu lõppu, pidades silmas kultuslikku käsku, nii väidab ka Paulus, pidades silmas [[Toora]]t tervikuna.<ref name="Lohse">E. Lohse: Uue Testamendi tekkelugu. EÜS Kirjastus, 1994 (tõlge saksakeelsest teoset, 1979)</ref>
 
Kuid suuremad kui sarnasused Pauluse ja Heebrea kirja vahel on nende erinevused. Heebrea kirja keel ja stiil erinevad oluliselt Pauluse omast. Heebrea kreeka keel on kõrgstiili keel, laused hoolikalt viimistletud <ref name="Lohse" />.
 
[[Vana Testament| Vana Testamendi]] tsitaadid ei alga Heebrea kirjas heebrealastele kunagi Pauluse poolt tarvitatud vormelitega, vaid sõnadega: Jumal, tema Poeg, Püha Vaim, prohvet ütleb. <ref name="Lohse" />
 
Hb 2:3 järgi kuulub autor nende Jeesuse [[jünger|jüngrite]] hulka; Paulus aga rõhutab oma sõltumatust [[Jeruusalemm]]a algapostlitest (GI 1-2). <ref name="Lohse" />
17. rida ⟶ 18. rida:
Olulisi erinevusi kristoloogias. Jeesusele omistatud ülempreestri tiitlit ei tarvita Paulus kusagil. Heebrea kõneleb Jeesuse ülestõusmise asemel enamasti Kristuse üles minemisest, mille kaudu ta on saanud ülempreestriks. Hb kirjas puudub vormel en Christo. <ref name="Lohse" />
 
Kui Paulus Kirjas Roomlastele 10:4 kõneleb Kristuse kui käsu lõpust, nii et käsk lunastusteena on alatiseks kaotanud kehtivuse, peab Hb sel puhul silmas ainult käsu kultuslikke sätteid. Hb kirja autori jaoks ei eksisteeri enam probleemi käsu tähtsusest lunastusele. Käsk on tema meelest ilmutuse madalam aste, mis on jäetud selja taha. Neist erinevustest järgneb, et Heebrea kirja ei saa kaudselt ega otseselt omistada Paulusele (või mõnele Pauluse õpilasele). Vastuolu Paulusega on märganud [[Luther]], kui ta oma eessõnas septembri piiblile septembris 1522.a. tõstis esile teise meeleparanduse keelamise Heebrea kirjas kui vastuolulise evangeeliumidele ning Pauluse kirjadele, tunnustas Hb kirja olevat peene epistlina, mis kirjast lahtudes kõneleb meisterlikult ja põhjalikult Kristuse preesterlusest. <ref name="Lohse" />
 
Aleksandria Klemens oletab, et Luukas võiks olla Pauluse poolt heebrea keeles kirjutatud kirja tõlkijaks. See arvamus ei pea paika, sest Heebrea kiri ei saa olla tõlge heebreakeelsest algupärandist. <ref name="Lohse" />
28. rida ⟶ 29. rida:
kindlasti reetori ja kirjatundja haridus. Sellegi poolest ei ole võimalik tõestada, et temalt pärineksid Hb kirjanduslikud arutlused. <ref name="Lohse" />
 
Sama alguparane kui fantastiIine on A. v. Harnacki oletus, et Hb kirja on koostanud abielupaar Aquila ja Priscilla - sellest
on tingitud "meie"-vormi kasutamine. Et aga naisterahva autorlus tekitas pahandust, olevat juba varakult eemaldatud praescriptum
ning salatud maha, et naine on selle targa raamatu autoriks. <ref name="Lohse" />
 
Ükski neist oletustest ei anna probleemile rahuldavat lahendust. Kirja autor nähtavasti jääbki teadmatuks. Seepärast tuleb jääda juba
Origenese poolt väljendatud seisukohale, et [[Jumal]] üksi teab, kes on kirjutanud Heebrea kirja. Kuid autori teoloogiline hoiak on selge. Ta tahab teist [[kristlane|kristlaste]] sugupõlve aidata katsumuste ning väsimise vastu, püüdes oma teoloogilises töös iseloomustada [[usk]]u kui kristlaseks olemist.<ref>Donald A. Hagner: The New Testament: a historical and theological introduction. Grand Rapids (Mich.): Baker Academic, 2012</ref>
 
== Tekkelugu ==
78. rida ⟶ 79. rida:
Kirja autori mõte on näidata Moosese õpetuse tõelist eesmärki ja tähendust ning selle sümboolset ja ajutist iseloomu. Teos kehastab juutide seadust kui ebatäiuslikku, kuna ei ole võimeline täitma oma ülesannet inimeste õigeks saamiseks Jumala ees. Juba Vana Testamendi [[prohvet]]id ennustasid ja kuulutasid, et Jumal loob uue lepingu, kuna vana ei olnud enam suuteline tegemaks seda, mis vaja. Uus seadus oli nähtav Moosese seadustes ja sai reaalsuseks Jeesuse ristitööle. Vana on möödunud ja usklikud peavad kinni pidama uuest. <ref name="Eduard" />
 
Kirja autor selgitab, et leviitide preesterlik teenimine kuulutas ette Jeesuse Kristuse teenimist ning et Seadusegaseadusega ette nähtud [[ohver|ohvrid]] kuulutasid ette ristilöömist. Sellepärast ei olnud evangeelium mõeldud selleks, et Moosese käsuõpetust teisendada, vaid selleks et seda asendada ja tühistada. <ref name="Eduard" />
 
kirjas maalitakse meile pilt Jeesusest kui kõrgeimast preestrist, kes on ''läbinud taevaste taevad'' ning selle kaudu avanud inimestele tee Jumala juurde.
90. rida ⟶ 91. rida:
Üks probleeme selle juures on veel see, et kreeka keelest saab seda salmi tõlkida erinevatel viisidel. Näiteks: ''Aga Poeg (Jumal) ütleb, Jumala troon seisab igavest ajast igavesti.''<ref name="Ehrman" />.
 
Veel tuuakse Heebrea kirjas välja see, et Jeesus oli täielikult inimene. Jeesus läks oma surma suurte karjumiste ja pisaratega, anudes, et Jumal päästaks tema surmast ning ta õppis kannatlikustkannatlikkust läbi kannatuste.<ref>[http://lab.piibel.net/?q=Hb+5%3A7-9&bv=EST_97 Hb 5:7-9]</ref>
 
Ning teine osa kristlasi teisel ja kolmandal sajandil vaidelesid selle üle, et kui on mõlemat tüüpi arvamusi, siis peaks neid kuidagi kooskõlastama, viima vastavusse. Näiteks öeldi, et Jeesus alustas oma elu tavalise inimesena ning sai jumaliku loomuse osaliseks tema ülendamise kaudu (Filiplastele 2:6-10) või et Jeesus oli samal ajal mõlemat- nii Jumal kui ka inimene <ref name="Eduard">Eduard Schweizer: A Theological Introduction to the New Testament. Nashville: Abindon Press, 1991</ref>.
98. rida ⟶ 99. rida:
== Kiri eesti keeles==
[[Georg Müller]]i [[jutlus]]test [[17. sajand]]i algusest on säilinud varasemad teadaolevad [[eesti keel|eestikeelsed]] kirjakohad kirjast heebrealastele.
Tekst ilmus esmakordselt tervikuna eesti keeles [[1686]] "[[Wastne Testament|Wastses Testamendis]]" kui "Rahmat Hebrealistille". [[1694]] [[Müncheni käsikiri|Müncheni käsikirjas]] on kiri pealkirjastatud "Ramat Hebräalistele kirjotud" ja [[1739]] Piiblispiiblis "Apostli Paulusse Ramat Ebrea-rahwale kirjotud."
 
== Viited ==