Erinevus lehekülje "Totalitarism" redaktsioonide vahel

P
resümee puudub
P
{{Valitsusvormid}}
 
'''Totalitarism''' on [[poliitiline süsteem]], kus [[riik]] ei tunne võimu piire ning püüab reguleerida nii avaliku kui ka eraelu igatiga aspekti. <ref name="reflections2">{{cite book|url=|first=Robert|last=Conquest|title=Reflections on a Ravaged Century|date=1999|publisher=|location=|edition=|isbn=0-393-04818-7|page=74}}</ref> Totalitaarsed [[režiim]]id püsivad võimul laiahaardelise [[propaganda]] abil, mida levitab riigi pooltkontrolli kontrollitavall olev [[massimeedia]]. Võimul on ainult üks partei, teised parteid on keelatud. Võimuloleva ainupartei tegevust iseloomustavad poliitilised [[repressioonid]], [[isikukultus]], kontroll majanduse üle, sõnavabaduse puudumine või selle piiramine, järelevalve rahva üle ja laiaulatusliku [[terror]]i kasutamine.
 
Totalitarismi kontseptsiooni arendas esimesenapakkus välja [[Carl Schmitt]] 1920. aastatel. Schmitt kasutas terminit ''Totalstaat'' oma mõjukas teoses "Der Begriff des Politischen" ('Poliitilisepoliitilise mõiste').<ref>{{cite book|first=Carl|last=Schmitt|date=1927|title=The Concept of the Political (German: Der Begriff des Politischen)|isbn=0-226-73886-8|edition=1996 University of Chicago Press|publisher=Rutgers University Press|location=|page=22}}</ref> Tema kontseptsioon oli kuulus läänemaailmas [[külm sõda|külma sõja]] ajal antikommunistlikes poliitilistes diskursustes. Teoses tõsteti esile sarnasusedsarnasusi [[fašism|fašistide]] ja [[kommunism|kommunistide]] vahel, mis pidi põhjendama külma sõja aegseid poliitilisi jaotusi.<ref>{{cite book|first=Brook|last=Defty|date=2007|title=Britain, America and Anti-Communist Propaganda 1945-1953|publisher=The Information Research Department|others=Chapters 2-5}}</ref>
 
== Etümoloogia ==
 
Totalitarismi mõiste kuitähenduses '„totaalne“ poliitiline riigivõim' sõnastatisõnastas 1923. aastal [[Giovanni Amendola]] poolt, kes selle kaudu kirjeldas Itaalia [[fašism]]i, mille valitsemise süsteem erines fundamentaalselt senituntudseni tuntud [[diktatuur]]idest.<ref name="regime">{{Harvnb|Pipes|1995|pp=240–281}}</ref> Termin sai hiljem positiivsema kuvandi [[Giovanni Gentile]] kirjutistes, kes oli sel ajal Itaalia üks prominentsemaid filosoofe ja fašismi juhtiv teoreetik. Ta kasutas terminit ''totalitario'', et viidata uue riigikorra struktuurile ja eesmärkidele, mis pidid pakkuma "kogu rahva esindatust ja üleüldist juhtimist riigi eesmärkide saavutamisel".<ref>Payne, Stanley G., ''Fascism: Comparison and Definition'' (UW Press, 1980), p. 73</ref> Ta kirjeldas totalitarismi kui ühiskonda, kus riigi ideoloogial on mõju ning võimu enamiku kodanike üle.<ref>Gentile, Giovanni ja Benito Mussolini in: ''La dottrina del fascismo'' (1932)</ref> [[Benito Mussolini]] sõnul niisugune süsteem politiseerib kõik spirituaalse ja inimliku: "Kõik riigis, mitte midagi väljaspool riiki, mitte midagi riigi vastu." <ref name="regime"/>
 
== Erinevused totalitarismi ja autokraatia vahel ==
|-
| [[Karisma]]
| Kõrgesuur
| Madalväike
|-
| Juhi kontseptsioon
| Juhtjuht kui funktsioon
| Juhtjuht kui indiviid
|-
| Võimu lõpp
| Avalikavalik
| Privaatneprivaatne
|-
| [[Korruptsioon]]
| Vägaväga madalväike
| Kõrgesuur
|-
| Ametlik [[ideoloogia]]
| Jahjah
| Eiei
|-
| [[Pluralism (poliitika)|Pluralism]]
| Eiei
| Jahjah
|-
| [[Legitiimsus]]
| Jahjah
| Eiei
|}
 
[[Autoritaarne režiim|Autoritaarseks režiimiks]] võib pidada valitsemiskorda, kus riigis on võimumonopol ühe isiku ehk [[diktaator]]i, komisjoni, [[hunta]] või väikse grupi inimeste ehk poliitilise [[eliidi]] käes. Seevastu totalitaarne režiim üritab kontrollidakontrolli all hoida kõiki elu aspekte – majandust, haridust, kunsti, teadust, eraelu ningja [[moraal]]i. "Ametlik väljakuulutatud ideoloogia tungib kõige sügavamale ühiskondlikku struktuuri ja totalitaarne valitsus püüab täielikult kontrollida kodanike tegusid ja mõtteid."<ref name="regime"/>
 
Võrreldes totalitarismiga, "autoritaarne riik siiski säilitab kindla eristatuse riigi ja ühiskonna vahel". Autoritaarses riigis on kõige olulisem poliitiline võim ning niikaua, kui ühiskond sellele vastu ei vaidle, on teatud määral võimalikud vabaduse aspektid. Totalitarism teiseltpoolt tungib inimeste eraellu ja lämmatab selle.<ref name="Cinpoes">Radu Cinpoes, ''Nationalism and Identity in Romania: A History of Extreme Politics from the Birth of the State to EU Accession'', p. 70.</ref>
#Süstemaatiline elanikkonna terroriseerimine, kasutades vägivalda ning salapolitsei abi
#Relvade [[monopol]]
#KommuniktasioonivahenditeKommunikatsioonivahendite monopol
#[[Plaanimajandus]]
 
123 333

muudatust