Omakaitse: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
76. rida:
[[22. september|22. septembril]] 1941 nimetas [[Eesti Omavalitsus]]e sisedirektor [[Oskar Angelus]] politsei ja omakaitse juhatajaks [[Johannes Soodla]] ja 28. septembrist juhtis J. Soodla nende ametkondade koordineerimiseks loodud Eesti Omavalitsuse Sisedirektooriumi [[Politsei ja Omakaitse Valitsus]]e tööd.
[[1. august]]il [[1942]] muudeti Eesti Omavalitsuse Sisedirektooriumi POV E. Omavalitsuse
[[1. oktoober]] [[1942]] allutati Omakaitse territoriaalsed üksused otse Saksa sõjaväe tagalajulgestusüksustele (Saksa [[207. julgestusdiviis|207.]], [[281. julgestusdiviis|281.]], [[285. julgestusdiviis]]ile) ja omakaitse kasarmeeritud üksused [[Saksa Korrapolitsei]]le.
[[1. märts]]il [[1943]] loodi eraldi Eesti Omavalitsuse
1944. aasta veebruaris moodustati seoses rinde lähenemisega Eestile Eesti sõjaväeringkondade peastaap, sõjaväeringkonna ülemaks määrati [[Eesti SS-Leegion]]i peainspektor Soodla. Maakondades moodustatud [[sõjaväeringkond]]ade ülemateks said peamiselt Omakaitse malevate juhid.
1941. aastal oli Omakaitse [[Wehrmacht]]i, pärast Eesti ala andmist [[Eesti kindralkomissariaat|Eesti kindralkomissariaadi]] tsiviilvalitsuse alla aga alates 1942. aasta jaanuarist Saksa Korrapolitsei alluvuses. 1942. aasta oktoobris sõlmitud kokkuleppega jäid Omakaitse palgalised, kasarmeeritud üksused vahipataljonid – korrapolitsei alluvusse ja reorganiseeriti politseivahipataljonideks, vabatahtlik Omakaitse aga viidi tagasi Wehrmachti, s.o [[Väegrupi Nord tagalapiirkond|väegrupi Nord tagalapiirkonna]] juhataja alluvusse.
|