Priit Põldroosi nimeline auhind: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
2. rida:
Auhind asutati [[Jüri Järvet]]i ettepanekul ja realiseerus pärast [[Teatriühing]]u juhatuse otsust 1984. aastal<ref name="teatriliit.ee"/>.
== Laureaadid ==
{| class="wikitable sortable plainrowheaders"
|+
!Aasta
!Laureaat
!Põhjendus
|-
|[[1984]]
|[[Kaarel Ird]]
|pikaajaline tegevus teatrimõtte kandjana lavaloomingus ning raamat „Cogito, ergo sum ehk Mõeldes oma mõtteid“.
|-
|[[1985]]
|[[Karl Ader]]
|pikaajaline teatripedagoogiline tegevus.
|-
|[[1986]]
|[[Lea Tormis]]
|kauaaegne pedagoogiline tegevus Tallinna Riiklikus Konservatooriumis, teatrikriitilise mõtte arendamine ning Priit Põldroosi mälestusteraamatu teaduslik toimetamine.
|-
|[[1987]]
|[[Ants Eskola]]
|raamat „Näitleja on ajastu lühikroonika”.
|-
|rowspan="2" | [[1988]]
|[[Karin Kask]]
|pikaajaline teatriajaloo ja -sotsioloogia alane uurimistöö ning teatrikunsti laialdane tutvustamine. Arvestatud on kirjutatud raamatuid, teatrikriitikat, loengulist tegevust, teatrilooliste uurimuste juhendamist ja koordineerimist.
|-
|[[Kalju Haan]] (eripreemia)
|Karl Menningu tegevust käsitlevad raamatud „Kunstiviha on niisama püha kui vaimustus” ning „Karl Menning ja teater „Vanemuine””.
|-
|[[1989]]
|[[Heino Aassalu]]
|Eesti balletikunsti aastakümnetepikkune ja järjepidev jäädvustamine, uurimine ja retsenseerimine ning monograafia „Tiiu Randviir”.
|-
|[[1990]]
|[[Mati Unt]]
|kriitikakogumik „Kuradid ja kuningad”.
|-
|[[1991]]
|[[Mardi Valgemäe]]
|raamat „Ikka teatrist mõeldes” (Stockholm, 1990) ning arvestades senist teatriuurimuslikku, valgustuslikku, koduteatrit abistavat, Välis-Eesti teatrielu jäädvustavat tegevust.
|-
|[[1992]]
|[[Lilian Kirepe]]
|Teatri- ja Muusikamuuseumi teatriosakonna juhataja aastatepikkune tulemusrikas töö teatriloo kogumisel ja süstematiseerimisel, teatriteaduslikud kirjutised ning Liina Reimani loomingupärandi uurimine ja vahendamine.
|-
|[[1993]]
|[[Reet Neimar]]
|teatrimõtte arendamine, pikaaegne viljakas pedagoogiline tegevus, mis laiemale üldsusele on saanud väljundi TV-sarjas „Lennud”.
|-
|[[1994]]
|jäi välja andmata
|
|-
|[[1995]]
|[[Ivika Sillar]]
|pikaajaline pedagoogiline töö Eesti Muusikaakadeemia lavakunstikateedris ja artikkel „Näitleja jäävuse seadus küsimärgi all?” (Teater. Muusika. Kino, 1994, nr 12).
|-
|[[1996]]
|[[Jaak Rähesoo]]
|teatrikunsti pikaajaline, teoreetiliselt kõrgeväärtuslik ning analüüsiv jäädvustamine ja raamat „Hecuba pärast” (1995).
|-
|[[1997]]
|[[Lilian Tamm-Vellerand]]
|adekvaatses koostöös sündinud, aega, kunsti ja inimest targalt ja tundlikult dokumenteeriv raamat „Linda Rummo. Elust ja lavaelust” (1996).
|-
|[[1998]]
|[[Merle Karusoo]]
|pikaajaline teatripedagoogiline töö nii lavakoolides kui ka harrastusnäitlejatega; sihikindel tegevus dokumentaalteatri laadis; Voldemar Panso pärandi uurimine ja raamat „Kured läinud, kurjad ilmad” (1997).
|-
|[[1999]]
|[[Kalju Orro]]
|pikaajaline lavapedagoogiline töö, näitlejakultuuri püsiväärtuste edasikandmine ja teatri ajalooliste materjalide talletamine, pidades silmas publikatsioone ajakirjas „Teater. Muusika. Kino” 1998, nr. 4–5, ja kogumikus Teatrielu 1997.
|-
|[[2000]]
|[[Kalju Komissarov]]
|arvestades pikaajalist pedagoogitegevust nii näitlejate kui ka lavastajate koolitamisel, iseäranis Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri XIII, XV ja XVII lendu, mille lõpetanud praegu oluliselt määravad Eesti teatripilti.
|-
|[[2001]]
|[[Kalju Haan]], [[Heino Aassalu]] (postuumselt), [[Vilma Paalma]], [[Mall Põldmäe]], [[Mare Põldmäe]], [[Reet Neimar]], [[Tiina Ritson]]
|Eesti teatri biograafilise leksikoni töörühm.
|-
|[[2002]]
|[[Ingo Normet]]
|EMA Kõrgema Lavakunstikooli juhtimine, lavastaja õppesuuna sisseviimine ja edukas pedagoogitöö. Pidev hool teatriraamatute tõlkimisel, koostamisel ja väljaandmisel („Lavastajaraamat”, 2001).
|-
|[[2003]]
|[[Luule Epner]]
|pedagoogiline tegevus Tartu Ülikooli teatriteaduse õppetooli rajamisel, noorte teatriteadlaste kasvatamisel ning võttes arvesse tema tööd kogumiku „Hermaküla” koostamisel ja toimetamisel.
|-
|[[2004]]
|[[Inna Taarna]]
|mitme teatriraamatu koostamine, Eesti näitlejakoolituse ja Näitlejate Liidu ajaloo uurimine ning silmas pidades 2003. a. ilmunud raamatuid „Riiklik Lavakunstikool” ja „Tallinna Teatrikool”.
|-
|[[2005]]
|[[Aime Unt]]
|Eesti lavakujunduskunsti järjepidevuse hoidmine ja arendamine, Eesti Kunstiakadeemia stsenograafiaosakonna väljakujundamine ning õpilaste loomingulise isikupära tark toetamine ja kasvatamine.
|-
|[[2006]]
|[[Riina Roose]]
|Roosile Eesti kultuuripõllul. Eesti kultuuriloo missioonitundlik valgustamine nii EMTA lavakunstikoolis kui ka lavastuses „Teatrilaulud” (Tallinna Linnateater).
|-
|[[2007]]
|[[Anu Lamp]]
|Eesti keelekultuuri pühendunud hoidmine ja pedagoogitöö EMTA lavakunstikoolis. Johannes Aaviku elutööd tutvustava, valgustuslik-uurimusliku lavastuse ja raamatu „Keeleuuenduse lõpmatu kurv” loomine.
|-
|[[2008]]
|[[Aarne Üksküla]]
|kui erakordse tähendusega Õpetaja.
|-
|[[2009]]
|[[Lembit Peterson]]
|vilja kandva teatripedagoogilise töö eest Eesti Humanitaarinstituudis, Tallinna Ülikoolis ja Vanalinna Hariduskolleegiumis ning teater-kooli „Theatrum” loomise eest.
|-
|[[2010]]
|[[Ülo Tonts]]
|pikaaegne teatriuurimuslik ja pedagoogitöö ning raamatute „Kolmkümmend aastat teatriehitamist" (Vanemuise sõnateater) ja „Liiga palju head teatrit" (2009) koostamine.
|-
|[[2011]]
|[[Riina Viiding]]
|pikaaegse, süvenevalt järjekindla, perspektiivitundelise toimimise eest – selle nimel, et pidevalt ilmuksid meie teatrimõtet toitvad, arendavad ning jäädvustavad raamatud.
|-
|[[2012]]
|[[Pille-Riin Purje]]
|näitlejaloomingu pikaajalise väärtustamise eest, järjekindla ja pühendunud jälgimise ja jäädvustamisega. Nii regulaarsetes teatriartiklites ja raadiosaadetes kui ka ulatuslikes monograafiates Jüri Krjukovist, Jüri Järvetist (Reet Neimari käsikirja lõpuleviimine ja publitseerimine), „Johannese passiooni” lavastusest. 2011. aastal lisandus raamat „Aitab naljast! Legend Dan Põldroosist”.
|-
|rowspan="2" | [[2014]]
|[[Ene Paaver]]
|teatriraamatute, sealhulgas Eesti Draamateatri näidendiraamatute sarja, järjepideva ja süvenenud, detailitäpse ja autoritundliku toimetamistöö eest. Samuti tunnustades tema algatust ja hoolt algupärase näitekirjanduse regulaarsel tutvustamisel ja autorite lähendamisel lavapraktikale „Esimese lugemise“ raames.
|-
|[[Tõnu Tepandi]]
|pikaaegse pedagoogitöö eest kõnetehnika ja lavakõne õppejõuna, mille käigus ta on loonud hääle ja mängu vastastikusel tihedal seosel põhineva isikupärase meetodi. Samuti arvestades rohket harjutusmaterjali sisaldavat ja autori n-ö häälefilosoofiat avavat raamatut „Alguses oli hääl“ (2012).
|-
|[[2016]]
|[[Andres Laasik]]
|sisuka, rikkalikule arhiivimaterjalile toetuva, uurimuslikus laadis väljapeetud raamatu „Teatri vang. Leo Kalmeti kirjutamata eluluguˮ (2014) eest; samuti arvestades varasemat sisukat elulooraamatut „Filmilavastaja ja näitleja Kaljo Kiisk. Ikka hea pärastˮ (2011) ning pikaajalist viljakat kriitikutegevust.
|-
|[[2018]]
|[[Rait Avestik]]
|Süvenemine, järjepidevus, kvalitatiivselt tõusvas joones teatrimonograafiate kirjutamine ja kirjastamine (kogumik „Eesti kooliteater. 30 aastat festivale“; „Eesti lasteteatrid“, „Isiklik teater“, „Juturaamat – VAT Teater 30“, Sulev Luige, Urmas Kibuspuu, Einari Koppeli, Aarne Üksküla elulooraamatud).
|-
|}
== Viited ==
| |||