Redaktsioon: 21. märts 2007, kell 00:07 redigeeri Athanasius Soter (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 12 937 muudatust Uus lehekülg: '''Carl Schirren''' (1826–1910) oli baltisaksa ajaloolane, publitsist ja avaliku elu tegelane. Schirren oli küll geograafiaalase haridusega, kuid ha...		Redaktsioon: 21. märts 2007, kell 00:08 redigeeri eemalda Athanasius Soter (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 12 937 muudatust PResümee puudub Uuem muudatus →
3. rida: Schirren oli küll [[geograafia]]alase haridusega, kuid hakkas [[1850.aastad\|1850.aastatel]] huvituma [[ajalugu\|ajaloost]]. Esialgu tegeles ta peamiselt arvustuste ning lühiartiklite kirjutamisega, selle kümnendi kaalukamaks tööks oli tema arvustus [[Taani hindamisraamat]]u põhjal tehtud töö kohta, milles Schirren avaldas oma seisukohti raamatu sisu kohta tunduvalt laiemalt, kui arvustuse formaat oleks eeldanud (ta kirjutas sisuliselt hindamisraamatust oma uurimuse). [[1860. aastad\|1860. aastatel]] huvitus Schirren üha enam poliitikast, asudes kaitsma baltisakslasi vaikselt hoogu koguva slavofiilsuse ja võimaliku venestuse eest. Tema Liivimaa patrioodi mentaliteet avaldub ka selle aja töödes, kus Schirren rõhutab balitsakslastest "kangelaste" ([[Wolter ~~vonPlettenberg~~von Plettenberg]], [[Johann Reinhold von Patkul]]) tähtsust ja positiivsust ajaloos. Üle-Venemaaliselt sai ta tuntuks vastusega slavofiil [[Juri Samarin]]ile, kes oli rünnanud [[Balti erikord]]a. Schirren väitis oma ajaloolistele argumentidele põhinenud vastuses (aastal [[1869]]), et Liivimaa on põline sakslaste ala ning selle venestamine oleks tohutu väärsamm. Selle poliitiliselt irriteeriva kirja eest vallandati Schirren Tartu Ülikooli professori kohalt ning ta oli sunnitud Venemaalt lahkuma. {{pooleli}}

Carl Schirren: erinevus redaktsioonide vahel