Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
14. rida:
*ka vikitarkusi on juurde tulnud;
*artiklite ülevaatamisel jääb silma väiksemaid ja suuremaidki vigu (nii omasid kui ka ühiste jõupingutuste tulemusena lisandunuid).
 
===Allikad===
Põhimõistete lahtiseletamisel vaatan esmalt järele, mis on juba kirjas usaldusväärsetes teatmeallikates, sealhulgas [https://entsyklopeedia.ee Eesti Entsüklopeedias] ja [https://www.ents.ee/ TEA e-Entsüklopeedias] ning loomulikult teiskeelsete vikide vastavates artiklites.
 
[http://www.eki.ee/dict/qs/ ÕS] ja [https://www.eki.ee/dict/ekss EKSS] brauseri lemmikute ribal leiavad samuti õige sagedast kasutamist sõnade õigekirja kontrollimisel, tähenduse (mõiste sisu) piiritlemisel/täpsustamisel ja sünonüümide leidmisel.
 
Terminoloogia küsimustes on käepärast Eesti Keele Instituudi mitmekeelne terminibaas [https://termin.eki.ee/esterm ESTERM] erialased veevisõnastikud [https://www.keeleveeb.ee Keeleveebis].
 
Enamasti tuleb ka teemakohasel guugeldamisel välja artikli jaoks kasuliku teavet.
 
===Vikitõlkimisest===
Mõne artikli lugemisel jääb mulje, et kirjutaja arvates tähendab tõlkimine inglise viki artikli sõnade asendamist eestikeelsete, seejuures esimesena meelde tulevate vastetega. Niisuguseid artikleid ei saa täpsemate tõlkevastete leidmise või sõnade ümbertõstmisega korda teha, vaid tuleb lähtetekst üles otsida või lisaallikaid kasutada. Inglisekeelsed artiklid on tihtipeale ka laialivalguvad, rohkete kordamiste ja ümberütlemistega (täiendajaid ja parandajaid ülemäära palju!), võrreldes nt enamiku saksa ja soome artiklitega.
 
Sõna-sõnalt ei tõlgita teatavasti ka autoriõiguse objektiks olevat kirjandusteost (raamatut, artiklit), kuid nõutav on algupärandi sisu ja stiili adekvaatne edasiandmine. Hoopis vabamalt saab kasutada teiste vikipeediate materjale. Vikitõlke tähendust ja võimalusi on seletatud nt [[Vikipeedia:Tõlketalgute juhend 2017 |tõlketalgute juhendis]]: tarbetekstide tõlkimine kujutab endast oma otstarvet parimal viisil täitva teksti loomist. Selle juures ei ole oluline, kui suurel määral on eeskujuna kasutatud tõlgitavat teksti. Tõlkimise käigus võib ühte artiklisse koondada materjali ka erineva lähtekeelega artiklitest.
 
=== Millest ma toimetamisel lähtun ===
Toimetamist vajavates artiklites on peale keelelise ja vormistusliku külje sagedaseks puuduseks juba olemasolevate artiklite kordamine ja takerdumine kõrvalteemadesse, nii et põhisisu jääb nende varju. Vikipeedia poole pöördutakse eelkõige siiski teatava kindlalt piiritletud teabe saamiseks.
 
Toimetamisel püüan esile tuua vaadeldava mõiste tuuma ja tema koha üldisemas mõistesüsteemis. Artiklist hargnevatele teemadele saab ju viidata. Üldjuhul – mida laiahaardelisem mõiste, seda lühem artikkel.
 
Sageli vajavad artiklid (nii mõnedki neist on alustatud juba kümme aastat tagasi) värskendamist ja uute andmetega täiendamist, samuti aegunud materjalist puhastamist või selle ajaloo alajaotisse tõstmist.
 
Tüüpvigadena torkavad silma eksimused tähistestandardite nende nõuete vastu, et [[füüsikaline suurus|füüsikaliste suuruste]] tähised peavad olema kaldkirjas ja [[mõõtühik]]ute tähised püstkirjas, õige sageli on mõttekriipsu asemel sidekriips. Inglisekeelsetest allikatest pärinevates arvandmetes unustatakse kümnendmurdudes mõnikord punkt komaga asendada.
 
===Jälle viga!===
Artiklit kirjutama asudes teen kõigepealt kindlaks mõiste koha juba olemasolevate Viki-artiklite hierarhias, et seostuvates teemades viidata juba olemasolevale. Kirjutamisel tuginen vähemalt kolme usaldusväärse allika andmetele (eri keeltes), kontrollin iga fakti ja oskussõna kasutust (ka terminivariantide tegelikku levikut guugeldamise teel), viimistlen korduvalt (vähemalt nädala jooksul) üle lugedes sõnastust, käin teksti spelleriga üle … ja kui ma siis salvestatud artikli mõne aja pärast taas avan, siis esimese asjana torkab selles silma mõni viga, olgu see lihtne näpukas või vorminduse aps, aga tihtipeale ka sisuvääratus.
 
Ega vigu polegi võimalik täielikult vältida, küll aga saab nende arvu ikka ja jälle vähendada. Nii leiab ka Murphy:
*Avastamatud vead on lõputud oma mitmekesisuses, vastupidi avastatavaile, mille arv juba oma määratluse järgi on piiratud.
*Igasugune fakt, nimi, arv, mis on silmanähtavalt õige ning mida pole mõtet kontrollida, on suure tõenäosusega vale.
*Kui viga avastatakse ja parandatakse, siis selgub, et alguses olid asjad õigesti.
 
 
===Statistika (20.04. 2012 kuni 04.05.2015)===
56. rida ⟶ 24. rida:
*Muudatusi kokku 1135
 
== 20172019 ==
===Statistika (20.04. 2012 kuni 30.12.2017)===
*Alustatud lehekülgi: 531
*Muudetud lehekülgi: 1 279
*Resümeega muudatusi: 758
*Pisimuudatusi (märgisega): 198
*Suuri muudatusi (>1000 baidi) 376
*Üles laaditud pilte: 43
*Üles laaditud Commonsisse: 10
*Muudatusi kokku 1 626
*All projects 1,961
 
===Statistika (20.04. 2012 kuni 31.12.2019)===
*Alustatud lehekülgi 659
*Suuri muudatusi (üle 1000 baidi) 462
*Väiksemaid muudatusi 286
*Pisimuudatusi (alla 20 baidi) 930
*Resümeega muudatusi 855
*Üles laaditud pilte Commonsisse 57
*Muudetud lehekülgi kokku 2180
*''Live edits'' 2466
 
===Alustatud artiklid (aprill 2012 kuni detsember 20172019)===
{| class="wikitable sortable"
! style="width:20%" | Elektrotehnika !! style="width:20%" |Elektroonika !! style="width:20%" | Raadio ja TV!! style="width:20%" | IKT !! style="width:20%" |Varia
|-
140. rida ⟶ 107. rida:
|-
| [[Nominaalpinge]] || [[MEMS]] || [[Tuuner]] || [[Kasutajanimi]]|| [[Värvitemperatuur]]
|-
| [[Faasijuht]] || [[Inertsiaalandur]] || [[Ressiiver]] ||[[Mälupesa]]|| [[Värvimudel]]
148. rida ⟶ 114. rida:
| [[Kaitsejuht]] || [[PIR-andur]] || [[Kodukino]] || [[Telemeetria]]|| [[Vihtide ja Mõõtude Peakonverents]]
|-
| [[Võnkering]] || [[Halli andur]] || [[Kuvari eraldusvõime]] || [[Vorming]] || [[Valgussäritus]]
|-
| [[Vooluring]] || [[Temperatuuriandur]] || [[Videomagnetofon]] || [[Draiv]] || [[Valgusvoog]]
|-
| [[Hüvetegur]] || [[Takistustermoandur]] || [[Televisioonisüsteem]] || [[Telefaks]] || [[Valgusviljakus]]
|-
| [[Elektriahel]] || [[Taimer]] || [[Televisioonikanal]] || ||[[Valgustustihedus]]
|-
| [[Elektrigeneraator]] || [[Nutikell]] || [[Full HD]] || [[Mäluseade]] ||[[Valgustugevus]]
|-
| [[Elektrongeneraator]] || [[Müra (elektroonika)]] || [[Ultrakõrglahutusega televisioon]] || [[Andmesalvesti]] || [[Valgushulk]]
|-
| [[Ajakonstant]] || [[Soojusmüra]] || [[DVB-S]] || [[Impulsskoodmodulatsioon]] || [[Trükkimine]]
|-
| [[Magnetahel]] || [[Signaali-müra suhe]] || [[Mobiiltelevisioon]] || [[Säilmälu]] || [[Trükitehnika]]
|-
| [[Absoluutne dielektriline läbitavus]] || [[Loogikalülitus]] || [[Digiboks]] || [[Pooljuhtmälu]] ||[[Trükipoogen]]
|-
| [[Suhteline magnetiline läbitavus]] || [[EI-loogikaelement]] || [[Ruuporantenn]] || [[Püsimälu]] || [[Arvestuspoogen]]
|-
| [[Magnetiline läbitavus]] || [[Schottky barjäär]] || [[Diktofon]] || [[PROM]] || [[Energiamärgis]]
|-
| [[Dielektriline läbitavus]] || [[Sisefotoefekt]] || [[Helimoonutus]] || [[Staatiline muutmälu]] || [[Etalon]]
|-
| [[Suhteline magnetiline läbitavus]] || [[Faasilukk]] || [[Helitehnika]] || [[SRAM]] ||[[Fotomeetria]]
|-
| [[Absoluutne dielektriline läbitavus]] || [[Pingega tüüritav ostsillaator]] || [[Füüsikakonstant]] [[Helivõimendussüsteem]] || [[Telekommunikatsiooni lühendite loend]] || [[Heledus]]
|-
| [[Magneetikud]] || [[Faasidetektor]] ||[[Kuular]] || [[Nutiseade]] ||[[Intensiivsus (füüsika)]]
|-
| [[Hüsterees]] || [[Ekvalaiser]] || [[Kuuldeaparaat]] || [[Tahveltelefon]] || [[Kandela]]
|-
| [[Sumbumus]] || [[Videosignaal]] || [[Magnetofon]] || [[Helivorming]] || [[Trükikiri]]
|-
| [[Magnetvõimendi]] || [[Videokaamera]] || [[Mikrofon]] || [[Diskreetimine]] || [[Taatlemine]]
|-
| [[Elektrotehniliste suuruste ja mõõtühikute loend]] || [[Videosalvesti]] || [[Vinüülplaadimängija]] || || [[SI-süsteemi ühikud]]
195. rida ⟶ 161. rida:
| [[Mahutavus (keemiline vooluallikas)]] ||[[Audiosignaal]] || || ||[[Raamatuformaat]]
|-
| [[Diferentsiaaltakistus]] || [[Fotoresist]] || [[Hübriidtelevisioon]] || || [[Poogen (paber)]]
|-
| [[Elektriarvesti]] || [[Integraallülitus]] || [[Pilditehnika]] || ||[[Petrooleumilamp]]
|-
| [[Magnetomotoorjõud]] || [[Mikroelektroonika]] || [[Elektroakustika]] || ||[[Paberiformaat]]
|-
| [[Püroelekter]] || [[Mikrolülitus]] || || ||[[Orbrida]]
211. rida ⟶ 177. rida:
| [[Vastastikune induktsioon]] || [[Polümeerelektroonika]]|| || || [[Köide]]
|-
| [[Lainemood]] || [[Aegrelee]] || || || [[Köitmine]]
|-
| [[Elektrotehniline teras]] || [[Akulaadur]] || || ||[[Mikrotehnoloogia]]
|-
| [[Magnetiline hüsterees]] || [[Piesosensor]] || || ||[[Küljendamine]]
|-
| [[Ferriit (elektrotehnika)]] || [[Piesoresonaator]] || || ||[[Luminofoor]]
|-
| [[Galvaaniline sidestus]] || [[MEMS-ostsillaator]] || || ||[[Legeerimine]]
|-
| [[Galvaaniline eraldus]] || [[Keraamikakondensaator]] || || || [[Lamp]]
|-
| [[Voolutangid]] || [[Elektrolüütkondensaator]] || || ||[[Ladumine (trükindus)]]
|-
| [[Ampertangid]] || [[Elavhõbealaldi]] || || ||[[Kompressor]]
|-
| [[Elektronjuhtivus]] || [[Klüstron]] || || ||[[Skeem]]
|-
| [[Ruumlaeng]] || [[Kulglainelamp]] || || || [[Füüsikakonstant]]
|-
|[[Akutööriist]] || [[Pentood]] || || ||[[Füüsikaseadus]]
|-
|[[Alajaam]] || [[Laviinläbilöök]] || || || [[Kiirgus]]
|-
|[[Ampermeeter]] || [[Pin-diood]] || || || [[Formaat]]
|-
|[[Dielektriline polarisatsioon]] || [[Fototüristor]] || || || [[Kere (tehnika)]]
|-
|[[Elektrikilp]] || [[Fotodetektor]] || || || [[Eboniit]]
|-
|[[Elektriline dipoolmoment]] || [[Valgussensor]] || || || [[Polüuretaan]]
|-
|[[Elektripaigaldis]] || [[Kiirgusdetektor]] || || || [[Poster]]
|-
|[[Elektritarviti]] || [[Osakeste loendur]] || || || [[Stroboskoopiline efekt]]
|-
|[[Elektrivoo tihedus]] || [[Televisioonisaatetoru]] || || || [[Suurte arvude nimetused]]
|-
|[[Elektromagnet]] || [[Kiletransistor]] || || || [[SI-süsteemi põhiühikud]]
|-
|[[Elektromagnetiline ballast]] || [[Elektroonikakomponentide loend]] || || || [[Ülipeenstruktuur]]
|-
|[[Elektrooniline ballast]] || [[TFT]] || || || [[Lehtmetall]]
|-
|[[Energiakulumõõtur]] || [[Fotoelektriline efekt]] || || || [[Foolium]]
|-
|[[Gaaslahendus]] || [[RL-ahel]] || || || [[Stanniol]]
|-
|[[Gaaslahenduslamp]] || [[Diiak]] || || || [[Millimeeter elavhõbedasammast]]
|-
|[[Halogeenlamp]] || [[Laviintransistor]] || || || [[Optiline tugevus]]
|-
|[[Huumlamp]] || || || || [[Temperatuuriskaala]]
|-
|[[Hämardamine]] || || || || [[Matemaatiliste märkide loend]]
|-
|[[Impulsslamp]] || || || || [[Elektrokeemiline potentsiaal]]
|-
|[[Induktsioonpliit]] || || || || [[Vesinikelektrood]]
|-
|[[Ionisatsioon]] || || || || [[Energiatase (kvantfüüsika)]]
|-
|[[Juhistik]] || || || || [[Tsooniteooria]]
|-
|[[Kaarlahendus]] || || || || [[Energiatsoon]]
|-
|[[Keraamiline pliit]] || || || || [[Potentsiaalibarjäär]]
|-
|[[Kodumasin]] || || || || [[Rydbergi konstant]]
|-
|[[Kodutehnika]] || || || || [[Kvantoptika]]
|-
|[[Kohvimasin]] || || || || [[Potentsiaal (füüsika)]]
|-
|[[Kompaktluminofoorlamp]] || || || || [[Larmori pretsessioon]]
|-
| |[[Koroonalahendus]]|| || || || [[Tsüklotronresonants]]
|-
|[[Külmkapp]] || || || || [[Güromagnetiline suhe]]
|-
|[[Külmkatoodhuumlamp]] || || || || [[Väljajoon]]
|-
|[[Liiteseadis]] || || || || [[Jõuväli]]
|-
|[[Magnet]] || || || || [[Transtsendentne arv]]
|-
|[[Magnetiline moment]] || || || || [[Bakteritsiidlamp]]
|-
|[[Magnetiline induktsioon]] || || || || [[Isokroonsus]]
|-
|[[Magnetvoog]] || || || || [[Atmosfäär (ühik)]]
|-
|[[Magnetvälja tugevus]] || || || || [[Ørstedi katse]]
|-
|[[Maxwelli võrrandid]] || || || || [[Konservatiivne jõud (füüsika)]]
|-
|[[Metallhalogeniidlamp]] || || || || [[Keemiline potentsiaal]]
|-
|[[Multimeeter]] || || || || [[Relatiivne rõhuskaala]]
|-
|[[Mõõteriist]] || || || || [[Füüsikaline atmosfäär]]
|-
|[[Mõõtevahend]] || || || || [[Keemiline potentsiaal]]
|-
|[[Naatriumlamp]] || || || || [[Relatiivne rõhuskaala]]
|-
|[[Nihkevool]] || || || || [[Füüsikaline atmosfäär]]
|-
|[[Nõudepesumasin]] || || || || [[Teaduse ja Tehnoloogia Andmekomitee]]
|-
|[[Pardel]] || || || ||
372. rida ⟶ 338. rida:
|[[Maaühendus]] || || || ||
|-
|[[MagnetoMagneeto]] || || || ||
|-
|[[Staator]] || || || ||
386. rida ⟶ 352. rida:
|[[Elektriisolatsioon]] || || || ||
|-
|[[Ferroelektrik]] || || || ||
|-
|[[Senjettelektrik]] || || || ||
|-
|[[Vooluvõrgu-pistikupesa]] || || || ||
|-
|[[Elektromagnethäired]] || || || ||
|-
|[[Turbogeneraator]] || || || ||
|-
|[[Turboagregaat]] || || || ||
|-
|[[Erijuhtivus]] || || || ||
|-
|[[Elektriliste suuruste loend]] || || || ||
|-
|[[Kolmefaasiline süsteem]] || || || ||
|}
 
== Minu spikrid ==
 
=== Artikli osade kodeerimine ===
Alustamise näide:
 
452. rida ⟶ 435. rida:
| Indeksid|| <nowiki>a_2 - C_{p}</nowiki> || <math> a_2 - C_{p} </math>
|-
| Tehtemärgid|| <nowiki>\cdot \times \pm \sim \simeq \leqq \geqq \equiv \approx </nowiki> <br> + - || <math>\cdot \ \times \ \pm \ \sim \ \simeq \ \leqslantleqq \ \geqslantgeqq \ \equiv \ \approx \ </math> <br> pluss ja miinus klaviatuurilt
|-
| Kreeka tähed || <nowiki>\alpha \beta \gamma \delta \varepsilon \eta \vartheta \lambda \mu </nowiki> <br> <nowiki> \pi \rho \varrho \sigma \tau \upsilon \varphi \psi \omega </nowiki> <br> <nowiki> \Gamma \Delta\Theta \Lambda \Pi \Sigma \Phi \Psi \Omega </nowiki>|| <math> \alpha \; \beta \; \gamma \; \delta \; \varepsilon \; \eta \; \vartheta \; \kappa \; \lambda \; \mu </math> <br> <math> \pi \; \rho \; \varrho \; \sigma \; \tau \; \upsilon \; \varphi \; \psi \; \omega </math> <br> <math> \Gamma \ \Delta \ \Theta \ \Lambda \ \Pi \ \Sigma \ \Phi \ \Psi \ \Omega </math>
543. rida ⟶ 526. rida:
 
===Enda tehtud joonise salvestamine Windowsi kausta Pildid (või Fotod)===
*Joonis skaneerida ([[skanner]]i või universaalprinteriga) ja salvestadaprintida (PDF-failina) teeki Dokumendid.
*Avada kaustast '''Minu dokumendid''' see PDF-fail programmiga Adobe Reader (hiire paremklõpsu alt) ja lõigata välja pilt tarvilikus suuruses (selleks on mugav kasutada Adobe Readeri '''Edit'''-menüüst '''Take a Snapshot''' tööriista, sest see salvestab väljalõigatud osa kohe arvuti puhvermällu).
*Avada uus Wordi leht ja kleepida sinna puhvrist pildifail.
551. rida ⟶ 534. rida:
*Et tekst jääks pildi külge kinni, printida pilt PDF-failiks (printerite valiku hulgas peab olema '''PDFCreator''' või '''Microsoft Print to PDF'''), printeri '''Sätted''': '''Prindi praegune lehekülg'''.
**Lõpuks lõigata lisatud tekstiga pildiosa uuesti välja ja '''Salvesta pildina''' teeki '''Pildid'''.
 
 
===Kuidas saada mõttekriipsu===
564. rida ⟶ 546. rida:
**märgitabeli lehe allosas valida '''Märgikood''': 2013 ja klõpsata '''Automaatkorrektuur'''
**kirjutada kasti '''Asendatav''' kaks järjestikust sidekriipsu -- ja klõpsata '''Asenda'''
 
== Allikate valimisest ==
Põhimõistete lahtiseletamisel vaatan esmalt järele, mis on juba kirjas usaldusväärsetes teatmeallikates, sealhulgas [https://entsyklopeedia.ee Eesti Entsüklopeedias] ja [https://www.ents.ee/ TEA e-Entsüklopeedias] ning loomulikult teiskeelsete vikide vastavates artiklites.
 
[http://www.eki.ee/dict/qs/ ÕS] ja [https://www.eki.ee/dict/ekss EKSS] brauseri lemmikute ribal leiavad samuti õige sagedast kasutamist sõnade õigekirja kontrollimisel, tähenduse (mõiste sisu) piiritlemisel/täpsustamisel ja sünonüümide leidmisel.
 
Terminoloogia küsimustes on käepärast Eesti Keele Instituudi mitmekeelne terminibaas [https://termin.eki.ee/esterm ESTERM] erialased veevisõnastikud [https://www.keeleveeb.ee Keeleveebis].
 
Enamasti tuleb ka teemakohasel guugeldamisel välja artikli jaoks kasuliku teavet.
 
== Vikitõlkimisest ==
Mõne artikli lugemisel jääb mulje, et kirjutaja arvates tähendab tõlkimine inglise viki artikli sõnade asendamist eestikeelsete, seejuures esimesena meelde tulevate vastetega. Niisuguseid artikleid ei saa täpsemate tõlkevastete leidmise või sõnade ümbertõstmisega korda teha, vaid tuleb lähtetekst üles otsida või lisaallikaid kasutada. Inglisekeelsed artiklid on tihtipeale ka laialivalguvad, rohkete kordamiste ja ümberütlemistega (täiendajaid ja parandajaid ülemäära palju!), võrreldes nt enamiku saksa ja soome artiklitega.
 
Sõna-sõnalt ei tõlgita teatavasti ka autoriõiguse objektiks olevat kirjandusteost (raamatut, artiklit), kuid nõutav on algupärandi sisu ja stiili adekvaatne edasiandmine. Hoopis vabamalt saab kasutada teiste vikipeediate materjale. Vikitõlke tähendust ja võimalusi on seletatud nt [[Vikipeedia:Tõlketalgute juhend 2017 |tõlketalgute juhendis]]: tarbetekstide tõlkimine kujutab endast oma otstarvet parimal viisil täitva teksti loomist. Selle juures ei ole oluline, kui suurel määral on eeskujuna kasutatud tõlgitavat teksti. Tõlkimise käigus võib ühte artiklisse koondada materjali ka erineva lähtekeelega artiklitest.
 
== Millest ma toimetamisel lähtun ==
Toimetamist vajavates artiklites on peale keelelise ja vormistusliku külje sagedaseks puuduseks juba olemasolevate artiklite kordamine ja takerdumine kõrvalteemadesse, nii et põhisisu jääb nende varju. Vikipeedia poole pöördutakse eelkõige siiski teatava kindlalt piiritletud teabe saamiseks.
 
Toimetamisel püüan esile tuua vaadeldava mõiste tuuma ja tema koha üldisemas mõistesüsteemis. Artiklist hargnevatele teemadele saab ju viidata. Üldjuhul – mida laiahaardelisem mõiste, seda lühem artikkel.
 
Laiali kipuvad valguma just uute alustajate kirjatükid, kui ei suudeta vastu panna kiusatusele kõik teemast ärgitatud teadmised letti laduda (vaevumata järele vaatama, mis vikis on juba olemas). Meenub Murphy tähelepanek, et rumal räägib kõigest mida teab, tark teab mida räägib. Aga ka erialaspetsialisti artikli ainevalik võib vajada tasakaalustamist, kui ta üldisema sisuga artiklis paisutab oma eriasse puutuva spetsiifilise osa ebaproportsionaalselt üle.
 
Sageli vajavad artiklid (nii mõnedki neist on alustatud juba kümme või enam aastat tagasi) värskendamist ja uute andmetega täiendamist, samuti aegunud materjalist puhastamist või selle ajaloo alajaotisse tõstmist.
 
Vormistuslike tüüpvigadena torkavad silma eksimused tähistestandardite nende nõuete vastu, et [[füüsikaline suurus|füüsikaliste suuruste]] tähised peavad olema kaldkirjas ja [[mõõtühik]]ute tähised püstkirjas, õige sageli on mõttekriipsu asemel sidekriips. Inglisekeelsetest allikatest pärinevates
arvandmetes unustatakse kümnendmurdudes mõnikord punkt komaga asendada.
 
== Jälle viga! ==
Artiklit kirjutama asudes teen kõigepealt kindlaks mõiste koha juba olemasolevate Viki-artiklite hierarhias, et seostuvates teemades viidata juba olemasolevale. Kirjutamisel tuginen vähemalt kolme usaldusväärse allika andmetele (eri keeltes), kontrollin iga fakti ja oskussõna kasutust (ka terminivariantide tegelikku levikut guugeldamise teel), viimistlen korduvalt (vähemalt nädala jooksul) üle lugedes sõnastust, käin teksti spelleriga üle … ja kui ma siis salvestatud artikli mõne aja pärast taas avan, siis esimese asjana torkab selles silma mõni viga, olgu see lihtne näpukas või vorminduse aps, aga tihtipeale ka sisuvääratus.
 
Ega vigu polegi võimalik täielikult vältida, küll aga saab nende arvu ikka ja jälle vähendada. Nii leiab ka Murphy:
*Avastamatud vead on lõputud oma mitmekesisuses, vastupidi avastatavaile, mille arv juba oma määratluse järgi on piiratud.
*Igasugune fakt, nimi, arv, mis on silmanähtavalt õige ning mida pole mõtet kontrollida, on suure tõenäosusega vale.
*Kui viga avastatakse ja parandatakse, siis selgub, et alguses olid asjad õigesti.
 
==Mõned teavitused==