Erinevus lehekülje "Kolvikesed" redaktsioonide vahel

==Reageerimine valgusele==
{{Topeltpilt|paremale|11-cis-Retinal.svg|All-trans-Retinal.svg|200|11-''cis''-retinaal|''trans''-retinaal}}
Fotoreptseptorraku aktiveerumine on [[hüperpolarisatsioon]]. Kolvikesed ja kepikesed, mida parajasti ei stimuleerita, [[depolarisatsioon|depolariseeruvad]] ning väljutavad spontaanselt [[neurotransmitter]]it; fotopigmentide aktiveerumine valguse toimel saadab signaali, mis selle ära hoiab, ([[signalitransduktsioonikaskaad]]), ja [[naatriumikanal]]id sulguvad, rakk [[hüperpolarisatsioon|hüperpolariseerub]] ning neurotransmitteri väljutamine lakkab. Depolarisatsioon toimub sellepärast, et pimedas on rakkudes suhteliselt kõrge [[tsükliline guanosiinmonofosfaat|tsüklilise guanosiinmonofosfaadi]] (cGMP) kontsentratsioon; see avab [[ioonikanal]]id, eriti [[naatriumikanal]]id (kuigi nende kanalite kaudu saavad siseneda ka [[kaltsium]]i ioonid). Rakku sisenevate [[ioon]]ide (Na<sup>+1</sup> ja Ca<sup>+2</sup>) positiivsed [[elektrilaeng|laeng]]ud (Na +1 ja Ca +2) muudavad raku [[membraanipotentsiaal]]i, põhjustavad depolarisatsiooni ning neurotransmitter [[glutamaat|glutamaadi]] väljutamise. Glutamaat võib ühtesid neuroneid ([[bipolaarne rakk|bipolaarseid rakke]]) depolariseerida, teisi hüperpolariseerida, nii et [[fotoretseptor]]id saavad toimida [[antagonist]]idena.
 
Kui valgus jõuab fotoretseptorraku valgustundlike pigmentideni, muudab pigment kuju. Pigment [[jodopsiin]]i (kepikestes on [[rodopsiin]]) üks koostisosa on [[valk]] [[opsiin]], mis paikneb [[rakumembraan]]is. Arvatakse, et opsiin valmib sisesegmendis [[Golgi aparaat|Golgi aparaadis]] ning jõuab rakumembraani sisse [[G-valk]]ude abil ripsme kaudu.<ref name="photo1" /> Opsiini ehitusest sõltub kolvikese tüüp.