Riietus: erinevus redaktsioonide vahel

Rõivaste kandmine on omane üksnes inimestele ning levinud peaaegu kõigis tänapäeva inimühiskondades. Rõivaste hulk ja laad sõltub niihästi selle otstarbekusest (vajadusevajadus soojuse ning kaitse järele [[ilmastik]]u eest) kui ka sotsiaalsetest kaalutlustest. Mõnes olukorras võib ühiskonnas piisata minimaalsest rõivastusest (näiteks [[suguelundid|suguelundite]] katmisest), teisal aga eeldatakse märksa ulatuslikumat riietust.

Rõivastusel on hulk sotsiaalseid ja kultuurilisi funktsioone: see eristab indiviide, elukutseid ja sugusid ning näitab [[sotsiaalne staatus|sotsiaalset staatust]]. Nii annab vorm märku ühiskonnas olulisest positsioonist, nagunäiteks [[politsei|politseinike]]nikel ja [[sõjaväelased|sõjaväelastelsõjaväelaste]] puhul, näitab kuuluvust meeskonda, rühma või poliitilisi sidemeid.

Rõivaid on aegade jooksul valmistatud väga mitmekesistest materjalidest. Rõivaid on tehtud eri materjalidest: lihtsatest [[Nahk (materjal)|nahk]]adest ja [[kudum]]itest keerukate ja eksootiliste looduslike ning [[sünteetiline kangas|sünteetiliste kangasteni]].

Mitte kõiki kehakatteid ei peeta riietuseks. Tavaliselt ei nimetata rõivasteks asju, mida pigem kantakse kaasas kui seljas (näiteks [[rahakott|rahakotid]]), mida kantakse ühel kehaosal ja eemaldataksemis on kergesti eemaldatavad ([[sall|sallid]]), kantakse pelgalt ilu pärast ([[ehted]]) või millel on muud funktsioonid kui kaitse ([[prillid]]). Kas jalanõusid ja mütse rõivaste hulka lugeda või mitte, sõltub tavast ja kontekstist.