Erinevus lehekülje "Lucia di Lammermoor" redaktsioonide vahel

'''"Lucia di Lammermoor"''' on [[Gaetano Donizetti]] [[ooper]] (''dramma tragico'') kolmes [[vaatus]]es [[Salvadore Cammarano]] [[libreto]]le, mis lähtub [[Walter Scott]]i [[romaan]]ist "[[The Bride of Lammermoor]]" (1819). Ooper kanti esmakordseltesimest korda ette 26. septembril [[1835]] [[Napoli]]s [[Teatro di San Carlo]]s.

Donizetti sai teatrilt libreto ja allkirjastas lepingu 9. detsembril 1934, mille järgi maksti talle honorari 2500 tukatit. Lepingu järgi määrati esietenduse päevaks järgmise aasta sügishooaja avamine. Saanud märtsis 1935 valmis ooperi "[[Marino Faliero]]" Pariisi [[Théâtre-Italien]]ile, asus kohe Napoli teatri tellimust täitma. Uus ooper valmis vähem kui viie kuuga. Donizetti pidas silmas, et tema ooper peab edukalt konkureerima tollal Itaalia ooperilavadel valitsenud [[Vincenzo Bellini]] "[[Norma (ooper)|Norma]]ga". Selleks ajaks kui uus ooper valmis, oli Itaalia ooperiturul olukord muutunud Donizetti kasuks. [[Gioachino Rossini]] oli ooperite komponeerimise lõpetanud ja Vincenzo Bellini oli surnud veidi enne "Lucia di Lammermoori" esietendust. Donizetti oli saanud Itaalia juhtivaks ooperiheliloojaks.  Itaalia ajakirjandus tituleeris Donizettit pärast esietendust Itaalia ooperi valitsevaks geeniuseks.

Esmaettekanne toimus 26. septembril 1835. aastal Napolis Teatro di San Carlos. Rollide esmaesitajad olid [[Fanny Tacchinardi-Persiani]] (Lucia), [[Gilbert-Louis Duprez]] (Edgardo), [[Domenico Cosselli]] (Enrico), [[Carlo Porto]] (Raimondo). Esiettekanne oli sensatsiooniliselt edukas. Samal aastal esitati teost veel 18 korda, kuid järgmisel aastal vaid neli korda, sest nappis Lucia rolli esitajaid.

Teose kiire levik nii Itaalias kui ka rahvusvaheliselt algas pärast triumfeerivat esietendust [[Viin]]is 13. aprilill 1837. Teos pole seejärel praktiliselt kunagi maailma juhtivate ooperimajade standardrepertuaaristpüsirepertuaarist välja langenud. 1837. aastal esitati ooperit ka [[Madrid]]is ja [[Pariis]]is. Etenduseks Pariisis, kus Donizetti aeg-ajalt elas, valmis prantsuskeelne versioon, mis esitati [[Théâtre de la Renaissance]]'is. Donizetti muutis mitut stseeni, lisas kohustusliku balletinumbri ja kaotas ära Alisa rolli. Juhtivaid rolle esitasid [[Fanny Tacchinardi Persiani]] (Lucie), [[Antonio Tamburini]] (Henry) ja [[Giovanni Battista Rubini]] (Edgard). Prantsuskeelset redaktsiooni on väljaspool Prantsusmaad väga harva esitatud. Aastal 1838 kanti ooper ette [[Lissabon]]is, [[London]]is, [[Berliin]]is, [[Praha]]s ja [[Lviv]]is. Aastatel 1839−1840 nägid teost [[Brüssel]]i, [[Budapest]]i, [[Ateena]], [[Stockholm]]i ja [[Havanna]] ooperisõbrad. [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] esietendus oli 1841 [[New Orleans]]is. Aastal 1846 sai seda meistriteost kuulda Itaalia külalistrupi esituses [[Helsingi]]s.

Tallinnas esitas ooperi esimest korda 1849 Saksa trupp. Eestis on oma jõududega teost lavastatud [[Rahvusooper Estonia|Estonia]]s 1970. ja 1984. ning [[Vanemuine (teater)|Vanemuises]] 1999. ja 2016. aastal.

*Lucia ja Enrico duett "Il pallor, funesto, orrendo" *Arturo kavatiin kooriga "Per poco fra le tenebre" *sekstett kooriga "Chi mi frena in tal moment"

*Raimondo aaria kooriga "Ah, cessate quel contento" *Lucia hullumeelsussteeni aariad kooriga "Il dolce suono" ja "Ardon gli incensi"