47 946
muudatust
Erinevus lehekülje "Metsasarv" redaktsioonide vahel
resümee puudub
P (Tühistati kasutaja 2001:1530:1010:7BF:FCF6:7C41:8E4F:1C9B (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Siiiiiiim.) Märgis: Tühistamine |
|||
|
Metsasarve toru pikkus on umbes 4 meetrit ja kõlalehtri läbimõõt 30 sentimeetrit. Õhusamba pikkuse muutmiseks on metsasarvel kolm või neli [[ventiil]]i. Metsasarvel on koonushuulik.
Metsasarve ulatus on umbes 4 oktavit. Et tegemist on F-pilliga, siis kõlab see [[kvint]] madalamalt kui noodis kirjas. Noodid kirjutatakse üles peamiselt viiulivõtmes, madalamad ka [[bassivõti|bassivõtmes]]. Metsasarv on [[transponeeriv pill]], see tähendab, et tema noodid ei kõla sellel kõrgusel, nagu need kirjas on. Tänapäevases orkestris kasutatakse peamiselt F- ja B-pille, neist esimene kõlab [[puhas kvint|kvindi]] ja teine [[suur sekund|suure sekundi]] võrra madalamalt kui noodikirjas. Tänapäeval valmistatakse valdavalt nn topeltsarvi, milles on ühendatud mõlema varem kasutusel olnud metsasarve võimalused. Sellega on kadunud vajadus kasutada kahte instrumenti.
==Eestikeelne nimetus==
Sõna "metsasarv" tõi tõlkelaenuna (saksa ''Waldhorn)'' eesti keelde heliloojast keeleteadlane [[Karl August Hermann]], kes on tublisti üle saja tänapäevani vastu pidanud sõna autor.<ref>[[Reet Kasik]]. [https://sirp.ee/s1-artiklid/varamu/kust-tuli-helilooja/ Kust tuli helilooja?] Sirp. 05.07.2019.</ref> Sõna "metsasarv" võttis Hermann kasutusele [[1887]]. aastal<ref>[https://sonaveeb.ee/search/est-est/detail/metsasarv/1 Sõna "metsasarv" Sõnaveebis] (vaadatud 28.10.2019).</ref>, kuid aastate jooksul tutvustas ta oma muusikaalastes kirjutistes veel selliseidki uudissõnu nagu "helilooja", "heliredel", "üksiklaul", "kirikulaul", "keelpill", "löökpill", "avamäng", "tiibklaver" jm.<ref>[[Reet Kasik]]. [https://sirp.ee/s1-artiklid/varamu/kust-tuli-helilooja/ Kust tuli helilooja?] Sirp. 05.07.2019.</ref>
==
* [[Metsasarvemängijate loend]]
* [[Tartu Metsasarveühing]]
==Viited==
| |||