Redaktsioon: 29. detsember 2019, kell 10:21 redigeeri Siiiiiiim (arutelu \| kaastöö) 6 muudatust Resümee puudub Märgised: Visuaalmuudatus Mobiilimuudatus Mobiiliveebi kaudu ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 29. detsember 2019, kell 10:27 redigeeri eemalda Siiiiiiim (arutelu \| kaastöö) 6 muudatust Resümee puudub Märgised: Visuaalmuudatus Mobiilimuudatus Mobiiliveebi kaudu Uuem muudatus →
20. rida: Metsasarve toru pikkus on umbes 4 meetrit ja kõlalehtri läbimõõt 30 sentimeetrit. Õhusamba pikkuse muutmiseks on metsasarvel kolm või neli [[ventiil]]i. Metsasarvel on koonushuulik. Metsasarve ulatus on umbes 4 oktavit. Et tegemist on F-pilliga, siis kõlab see [[kvint]] madalamalt kui noodis kirjas. Noodid kirjutatakse üles peamiselt viiulivõtmes, madalamad ka [[bassivõti\|bassivõtmes]]. Metsasarv on [[transponeeriv pill]], see tähendab, et tema noodid ei kõla sellel kõrgusel, nagu need kirjas on. Tänapäevases orkestris kasutatakse peamiselt F- ja B-pille, neist esimene kõlab [[puhas kvint\|kvindi]] ja teine [[suur sekund\|suure sekundi]] võrra madalamalt kui noodikirjas. Tänapäeval valmistatakse valdavalt nn topeltsarvi, milles on ühendatud mõlema varem kasutusel olnud metsasarve võimalused. Sellega on kadunud vajadus kasutada kahte instrumenti. Metsasarvemängijaid ei leidu Eestis palju, aga maailmakuulus Siim Barkala, kes tahtis Hollandis nussi on huvitav, aga andekas metsasarvemängija. Barkalast kuuleb kõige rohkem orkestrites. Kunagi olid Barkalal säravamad ajad, kui Martin Akkermann veel metsasarve mängis. Barkalast kuuleb ka Tartu Ülikoolis ja temalt võib julgelt ajaloost küsimusi küsida. ==Eestikeelne nimetus==

Metsasarv: erinevus redaktsioonide vahel