Erinevus lehekülje "Bürokratism" redaktsioonide vahel

Teksti parandused + pildid
(Lisasin viited)
(Teksti parandused + pildid)
'''Bürokratism''' ehk '''bürokraatlik valitsuskultuur''' ([[mesogrupp]]) märgib ühiskonnakorda, milles bürokraatlik aparaat on koondanud võimutäiuse enda kätte (maksutulud, teadmised, seadusloome ja karistuspoliitika) ning allutab kõigi teiste isikute ja gruppide elukorralduse oma huvidele. Bürokratism on kahedimensioonilises [[ühiskonnakorraldus]]e mudelis üks neljast [[sotsiaalne kord|sotsiaalsest korrast]]. <ref>Paul Tammert, Liberaalne või kapitalistlik turumajandus – selles on küsimus, Riigikogu Toimetised 25/2012, lk 77-94; http://www.riigikogu.ee/rito/index.php?id=16132</ref> [[Bürokraatia]] saavutab oma ülemvõimu, apelleerides hädas või puuduses olevate inimeste abistamise vajadusele.
 
Bürokratism tekib, kui [[ametnik]]ud riigi [[haldussüsteem]]i ära kasutades koondavad võimu enda kätte ja hakkavad kas otse või kaudselt kogukonna või ühiskonna [[esindusorgan]]it ära kasutades kehtestama seadusi enda huvidest lähtudes. Seetõttu on bürokratismi üheks tunnuseks õigusaktide arvu meeletu kasv ning karistuspoliitika, mis on suunatud ametnike poolt kehtestatud õiguskorra rikkujate karistamisele, kuid mis jätab tegelike kuritegude ohvrid ilma nii kaitsest kui ka kompensatsioonist.
 
==Bürokratism kuiBürokratismi mõiste==
 
=== Mõiste sisu ===
Mõiste '''bürokratism''' viitab [[bürokraatia]]le. Etümoloogiliselt pärineb see sõna prantsuskeelsest sõnast ''bureau'' – kalev, millega kaeti kirjutuslaudu - ja kreekakeelsest tüvest ''kratos'' – võim, valitsus.<sup>[2]</sup> Tervikuna viitab sõna seega ametnike ülemvõimule -
kontoriametniku ülimuslikule positsioonile. Politoloogias märgitakse
antud juhul siis bürkoratism.
 
Kahedimensioonilises ühiskonnakorralduse mudelis kujuneb bürokratismi kui sotsiaalse korra konkreetne vorm kahe jõu kombinatsioonina, kusjuures need ilmnevad
Bürokratismi eesmärgiks on ametnike ülemvõimu kehtestamine ja oma eliidi välja kujundamine. Bürokraatiale, nagu ka militaristlikele organisatsioonidele (millest see kameralismi vormis sündis) on omane selge hierarhia, impersonaalsed suhted, standardiseeritud rituaalsed protseduurid ning selge tööjaotus. [[Max Weber]] oli arvamusel, et ideaalse bürokraatia puhul tegu optimaalse mudeliga suurtele organisatsioonidele nagu sõjavägi, raudtee, politsei, avaliku sektori suured organisatsioonid jne eelpool mainitud kontrollitavuse ja ühetaolisuse tõttu.
 
* võrdsustava ([[Egalitarism|egalitaarse]]) poliitikana, millega õigustatakse materiaalse rikkuse ümberjagamist ja varalist võrdsustamist, eesmärgiga suurendada ühiskonna kui riikliku terviku sotsiaalset kapitali ja jätkusuutlikkust;
Bürokraatia esitab oma võimunõuete põhjenduseks võrdsuse taotlemise elanikkonna hulgas – s.t egalitarismi ehk hädasolijate (s.h vaeste) abistamine ja neile inimväärse elukeskkonna tagamise. See on üllas eesmärk ja sellesse lõksu langevad paljud lihtsameelsed inimesed, kes ei saa aru millisest allikast abirahad tulevad. Lõpliku eesmärgina pakutakse välja heaoluühiskonda, mis oleks kaasaegne ilmalik vaste religioonide propageeritavale paradiisile. Üheks selle suuna ilminguks on ka kodanikupalga kehtestamise ettepanek.
* vabaduse piiramise meetodis, mis lähtub eeldusest, et üksikisikud loovutavad oma vabadused eesthoolduse eest bürokraatlikule organisatsioonile ja seda esindavatele ametnikele.
 
Konkreetse bürokratismi vormi ja selle valitsuskultuuri tegevusvälja määrab see, milline vabaduse piiramise meetod ja võrdsuse suurendamise kontseptsioon valitakse.
Sõltuvalt bürokraatia võimu ja kodanike vabaduste suhtest võib eristada kolme ideoloogiat:
 
* [[Kommunism]] on kõige enam inimeste vabadusi piirav valitsusvorm, kus kogu majandus natsionaliseeritakse ja bürokraatia võim muutub absoluutseks (näiteks [[Stalin]]i-aegne [[Nõukogude Liit]], [[Mao Zedong|Mao]] aegne [[Hiina RV]] jts);
==== Võrdsustamise poliitika ====
* [[Sotsialism|Sotsialistlikus]] ühiskonnas säilib [[eraomandus]], kuid selle tegevust piiratakse tugevalt seadusandlike aktidega ning bürokraatia võim põhineb esmajoones rangel karistusõigusel;
[[Fail:Võrdsustamise poliitikad.jpg|pisi|Võrdsuse teljele paigutatud poliitikad]]
* [[Sotsiaaldemokraatia]] on kõige pehmem ja üksikisikutele suuremaid vabadusi pakkuv valitsusvorm, milles [[eraettevõtlus]] säilib ja võib suhteliselt vabalt taotleda kasumit. Bürokratism teostab ennast selles ideoloogilises keskkonnas esmajoones läbi maksupoliitika, mis praktikas tähendab lõputut ümberjagamist: ühed koguvad lisaväärtuse kaudu kasumit ja teised natsionaliseerivad selle tulumaksu vormis ning jagavad abirahadena taas hädasolevale elanikkonna osale.
Bürokratismi vorme eristab võrdsuse telje sektoris tulu ja varade ümberjagamise ulatus.
21. sajandil on bürokratism muutunud domineerivaks valitsuskultuuriks Euroopa Liidus ja Eestis ning hakanud selgelt maha suruma kodanike kasvavat omavalitsemisoove. EL-is ilmneb see Euroopa Komisjoni ja Eestis Vabariigi Valitsuse seadusandliku initsiatiivi (tänaseks juba ainu)õiguses.
 
* '''Heaoluriigi poliitika''' on kõige pehmem humanistlikust ideoloogiast lähtuv poliitika, mille eesmärgiks on elanikkonna üldise heaolu suurendamine, kas riigi sees rikkust ümber jagades või seda ka väljapoolt juurde hankides.
* '''Hoolekandepoliitika''' eesmärgiks on ühiskonna jätkusuutlikkuse suurendamine ja avaliku korra kindlustamine. Nende suhtes kes ei taha või ei suuda tööd teha, rakendatakse piiranguid ja allutatakse nad erikorrale.
* '''Ideoloogililise poliitika''' eesmärgiks on üleüldise majandusliku võrdsuse saavutamine. Kuna sellise eesmärgi saavutamine pole reeglina "pehmete" meetoditega saavutatav, siis peab riigibürokraatia rakendama lisaks majanduslikele meetmetele ka rangemat õiguskorda ja vägivalda rakendavat sundi.
 
==== Vabaduse piiramise poliitika ====
[[Fail:Vabaduse piiramise poliitikad.jpg|pisi|(Mitte)Vabaduse teljele paigutatud alistamise poliitikad]]
(Mitte)Vabaduse telje osasid eristab üksteisest see, milliseid meetodeid rakendatakse elanikkonna alistamiseks bürokraatliku organisatsiooni esindavate isikute tahtele.
 
* '''[[Fiskaalpoliitika]]''' on kõige pehmem alistamise viis, mille rakendamisel muudetakse ebasoovitavad asjad ja käitumised täiendava maksukohustuse abil vähem tasuvaks ning soovitavad tegevused riigieelarveliste dotatsioonidega tulusamaks.
* '''[[Õiguspoliitika]]''' on oluliselt karmim ja seeläbi ka rohkem vabadusi piirav, mille puhul panustatakse seadusandlikele piirangutele, järelevalve tugevdamisele ja karistuste karmistamisele.
* '''[[Terror|Terroripoliitika]]''', mis on suunatud riigi oma elanikkonna vastupanu murdmisele, on äärmuslik vabaduse piiramise meetod. See põhineb hirmu õhutaval vägivalllal, mida rakendab riigibürokraatia sees olev organisatsioon ([[KGB]], [[Gestapo]], [[Stasi]] jms).
 
=== Mõiste kasutus ===
Bürokratismi eesmärgiks on ametnike ülemvõimu kehtestamine ja oma eliidi välja kujundamine. Bürokraatiale, nagu ka militaristlikele organisatsioonidele (millest see kameralismi vormis sündis) on omane selge hierarhia, impersonaalsed suhted, standardiseeritud rituaalsed protseduurid ning selge tööjaotus. [[Max Weber]] oli arvamusel, et ideaalse bürokraatia puhul tegu optimaalse mudeliga suurtele organisatsioonidele nagu sõjavägi, raudtee, politsei, avaliku sektori suured organisatsioonid jne eelpool mainitud kontrollitavuse ja ühetaolisuse tõttu.
 
Bürokraatia esitab oma võimunõuete põhjenduseks võrdsuse taotlemise elanikkonna hulgas – s.t egalitarismi ehk hädasolijate (s.h vaeste) abistamine ja neile inimväärse elukeskkonna tagamise. See on üllas eesmärk ja sellesse lõksu langevad paljud lihtsameelsed inimesed, kes ei saa aru millisest allikast abirahad tulevad. Lõpliku eesmärgina pakutakse välja heaoluühiskonda, mis oleks kaasaegne ilmalik vaste religioonide propageeritavale paradiisile. Üheks selle suuna ilminguks on ka kodanikupalga kehtestamise ettepanek.
 
== Bürokratismi ideoloogiad ==
Absoluutse võimu saavutas bürokratism eurotsoonis 2012. aastal, mil loodi Euroopa Stabiilsusmehhanism. Viimane on ametnike määratav ametnike organisatsioon:
[[Fail:Sotsiaalriigi poliitikad ja bürokratismi ideoloogiad.png|pisi|Bürokratistlikku riigikorraldust teostavad ideoloogiad paigutatuna vabaduse ja võrdsuse teljele. ]]
* mis asub väljaspool igasugust parlamentaarset õigusruumi,
Bürokratismi alusideoloogiateks on kõikide inimeste võrdseid õigusi rõhutav [[humanism]] ja elanikonna alistumist või alistamist propageeriv [[paternalism]]. Bürokraatliku riigikorralduse erinevaid vorme ja neid esindavaid ideoloogiaid võib kirjeldada vastavalt sellele, millist võrdsustamise ja alistamise poliitikat nad esindavad.
* mida keegi ei tohi kontrollida ja
* mille liikmetele on antud absoluutse karistamatuse staatus (s.h ka Euroopa Kohtul puuduvad vastavad volitused),
* kuid mis võib esitada piiramatuid rahalisi nõudeid eurotsooni riikidele (s.t nende riikide maksumaksjatele).
Praktikas tähendab see klassiühiskonna loomist, millel pole enam puutepunkte ei demokraatliku riigikorralduse ega vaba turumajandusega, kuna ühtedel on nüüd õigus investeerida ja teenida kasumit riske arvestamata ning teistel kohustus kinni maksta tekitatud kahjud.
 
==Vaata ka==
1189

muudatust