Loomade elu: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
Märgised: Mobiilimuudatus Mobiiliveebi kaudu
 
4. rida:
'''"Loomade elu"''' on kõige põhjalikum [[eesti keel]]es välja antud [[zooloogia]]alane teatmeteos. See ilmus [[Tallinn]]as kirjastuses [[Valgus (kirjastus)|Valgus]] [[1979]]–[[1987]].
 
"Loomade elu" on tõlgitud [[vene keel]]est: "Жизнь животных", mis on ilmunud [[Moskva]] kirjastuses Prosveštšenije kuues köites [[1969]]–[[1971]].
 
"Loomade elu" koosneb seitsmest köitest:
# köide "[[Selgrootud]] 1". Originaali toimetaja [[NSV Liidu Teaduste Akadeemia]] [[korrespondentliige]] [[Lev Zenkevitš]]. Ilmus 1969.
#*Tõlke toimetaja [[Arvi Järvekülg]]. Tõlkijad[[Tõlkija]]d [[Jüri Ristkok]], [[Jüri Teras]], [[Kaupo Elberg]], [[Eino Krall]] ja E. Timm. Ilmus [[1981]].
#*[[Ainuraksed]], [[käsnad]], [[ainuõõssed]], [[vaheloomad]], [[alamad ussid|alamad]] ja [[kõrgemad ussid]].
# köide "Selgrootud 2". Originaali toimetaja Lev Zenkevitš. Ilmus 1969.
16. rida:
#*Tõlke toimetaja Arvi Järvekülg. Tõlkijad [[Juhan Vilbaste]], [[Hans Remm]], [[Jaan Viidalepp]] ja Kaupo Elberg. Ilmus [[1984]].
#*Muud [[lülijalgsed]] ja [[kiirikloomad]].
# köide "[[Kalad]]". Originaali toimetaja professor [[Teodor Rass]]. Ilmus 1971.
#*Tõlke toimetaja [[Ervin Pihu]]. Tõlkijad [[Aare Kirsipuu]], M. Kangur, [[Harald Haberman]], [[Kalle Laugaste]] ja [[Ivar Veldre]]. Ilmus 1979.
#*Lisaks [[kalad]]ele [[koljutud]] ja [[lõuatud]] ([[sõõrsuud]], [[pihklased]], [[silmud]]).
30. rida:
Tõlkimise käigus on tehtud parandusi ja täpsustusi, mistõttu tõlge on usaldusväärsem originaalist. Samuti on lisatud konkreetselt [[Eesti]] kohta käivat materjali.
 
"Loomade elu" on andnud suure panuse eestikeelsesse zooloogiaterminoloogiasse[[zooloogia]]terminoloogiasse. Näiteks oli paljudele loomaliikidele vaja tõlkimise käigus eestikeelne nimi välja mõelda.
 
Sellegipoolest on teos taksonoomiliselt kohati pisut vananenud. Samuti on pisut vananenud käsitlusviis, mis näiteks rõhutab loomade kasulikkust ja kahjulikkust rohkem kui tänapäeval üldiselt kombeks.