Redaktsioon: 15. november 2019, kell 20:45 redigeeri Evlper (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 35 523 muudatust →‎Kaarsõlg kinnitusvahendina riietel ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 27. detsember 2019, kell 18:14 redigeeri eemalda Evlper (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 35 523 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
3. rida: '''Kaarsõlg''', ka '''fiibula''' ([[ladina keel]]es ''fibula'' 'nõel', 'okas'<ref>http://eki.ee/dict/vsl/index.cgi?Q=fiibula</ref>) on [[haaknõel]]a põhimõttel funktsioneeriv<ref>http://wiki.arheo.ut.ee/index.php?title=Kaars%C3%B5lg</ref> ja [[Pronksiaeg\|pronksiajast]] [[Keskaeg\|keskajani]] kasutusel olnud [[Sõlg\|sõletüüp]], mis koosneb kaaretaolisest sõlekehast ja selle alla kinnitatud nõelast. == ~~Jaotus~~Ajaloost ==▼ == Kaarsõlg kinnitusvahendina riietel ==▼ Kaarsõle dekoratiivseks osaks on sõle kaar, mis võib olla väga erineva kujuga, isegi kettakujuline ([[Ketassõlg\|ketassõlgedel]]). Kaarsõled arenesid välja [[rõivakinnitusnõel]]test juba [[I aastatuhat eKr\|I aastatuhandel eKr]]. Eesti alal võeti need kasutusele [[Rooma rauaaeg\|rooma rauaaja]] algul.<ref>[http://www.arheo.ut.ee/EA4_Tvauri_2012.pdf A. Tvauri. Rahvasterännuaeg, eelviikingiaeg ja viikingiaeg Eestis. Tartu, 2012. lk 101]</ref> Kuigi arheoloogilisei leide kujutavatele illustratsioonidele on fiibula tavaliselt paigutatud laiema osaga kõrgemal (nii-öelda ristikujuliselt), võib kaasaegsetel kujutistel näha kandmist nõnda, et laiem osa on ette- ja allapoole suunatud ning pikk sõlejalg suunaga taha ja üles.▼ <gallery>▼ Stilicho - detail from diptych.jpg\|Väepealik [[Stilicho]] kannab ambsõlega kinnitatud mantlit. Detail [[Monza diptühhon]]ilt▼ Sanvitale03.jpg\|Justinianuse kaaskond. Ilmalikud võimukandjad on kaarsõlgedega kinnitatud mantleis. Mosaiik Ravennas▼ Belisarius mosaic.jpg\|Väepealik [[Belisarius]], detail eelmiselt ▼ </gallery>▼ Eesti ala kaarsõlgedest moodustavad kõige arvukama rühma [[Ambsõlg\|ambsõled]], mis on peamiselt [[Rahvasterännuaeg\|rahvasterännuajale]] iseloomulik sõlevorm. Enamasti on Eestist leitud ambsõlgede eeskujud lõunapoolse Baltikumi ja Ida-Preisi alade sõled. Samlandi poolsaart peetaksegi Eesti ambsõletüüpide lähtealaks. Läti ja Eesti ambsõlgede tüpoloogia sõle jala kuju alusel esitas Harri Moora 1938. a oma doktoriväitekirjas ja see käibib praeguseni. Eesti ambsõlgesid on põhjalikumalt uurinud Mari-Liis Rohtla.<ref>[http://www.arheo.ut.ee/EA4_Tvauri_2012.pdf A. Tvauri. Rahvasterännuaeg, eelviikingiaeg ja viikingiaeg Eestis. Tartu, 2012. lk 101]</ref> ▲== Jaotus == === Jaotus === Eesti 2.–10. sajandi arheoloogilises materjalis leiduvad kaarsõled jagatakse kaare ja jala kuju ning kaunistuste järgi järgmistesse tüüpidesse<ref>http://tutulus.ee/muinasesemed/rooma/513.html</ref><ref>http://tutulus.ee/muinasesemed/kraud/615.html</ref>: * [[silmiksõlg]] 22. rida ⟶ 19. rida: * [[profileeritud sõlg]] * [[sõrmiksõlg]] * [[loomapeakujulise jalaga sõlg]] * [[seondsõlg]] * [[sümmeetriline kaarsõlg]] ▲=== Kaarsõlg kinnitusvahendina riietel === ▲Kuigi arheoloogilisei leide kujutavatele illustratsioonidele on fiibula tavaliselt paigutatud laiema osaga kõrgemal (nii-öelda ristikujuliselt), võib kaasaegsetel kujutistel näha kandmist nõnda, et laiem osa on ette- ja allapoole suunatud ning pikk sõlejalg suunaga taha ja üles. ▲<gallery> ▲Stilicho - detail from diptych.jpg\|Väepealik [[Stilicho]] kannab ambsõlega kinnitatud mantlit. Detail [[Monza diptühhon]]ilt ▲Sanvitale03.jpg\|Justinianuse kaaskond. Ilmalikud võimukandjad on kaarsõlgedega kinnitatud mantleis. Mosaiik Ravennas ▲Belisarius mosaic.jpg\|Väepealik [[Belisarius]], detail eelmiselt ▲</gallery> == Vaata ka ==

Kaarsõlg: erinevus redaktsioonide vahel