48 543
muudatust
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
==Inimeste ohverdamine Eestis==
Arheoloogiliselt on inimohverdamise jälgi keeruline tuvastada, kuid konteksti ja luude põhjal võib neid oletada. 500−200 aastat eKr pärinevatest [[Tõugu kivikalmed|Tõugu kivikalmetest]] on leitud täiskasvanu koljutükke koos loomaluudega, mis viitavad võimalikule inimeste ohverdamisele ja/või kannibalismile. Viiteid on leitud ka mujalt, kuid kõik niisugused Eesti leiud pärinevad Põhja-Eestist, enamasti Virumaalt.<ref>Inimohver eesti eelkristlikus usundis. Tõnno Jonuks</ref>
Teateid eestlaste inimohverdamisest leidub ka kirjalikes allikates, varajasim niisugune teos on [[Bremeni
[[Saaremaa]]lt [[Viidumäe]]lt on avastatud 6.−8. sajandist pärinev inimeste ohverdamise paik.<ref>http://www.saartehaal.ee/2017/06/08/viidumael-loodi-omal-ajal-paid-maha/</ref> Samuti on rahvajuttudes lugusid inimeste ohverdamistest [[Panga pank|Panga pangal]]:
''"''Mustjala Panga järsk ja kõrge paekallas on olnud ammuseks ohverdamiskohaks. Muiste viidi merejumalale igal aastal lepitusohvriks üks inimene, hiljem iga seitsme aasta tagant üks härg, siis lehm, siis siga, viimaks lammas (lükati alla). Hiljem hakati ohverdama õlut ja viina, kallates seda paadist merre. Pangal olevat olnud kunagi ka puusammas või jumalakuju, kuhu kalaõnne pärast ohvreid viidud''."''<ref>https://www.maavald.ee/kuvavoistlus/10225/panga-pank-823</ref>
Pastor [[Martin Körber]]i andmetel mäletas rahvas 19. sajandi keskpaiga Saaremaal veel kunagist inimohverduste kommet. Tuntuim ohverduskoht olnud ohvrimägi [[Kaarma maalinn]]a lähedal. Seal ohverdatud nii kohalikke kui ka sõjavange, mujal aga üksnes sõjavange. Körberi järgi hävitati Kaarma ohvrimägi mõisnike poolt 17. sajandi lõpus.<ref name="Körber 1915"/>
Ka "[[Henriku Liivimaa kroonika]]s" on teateid eestlaste inimohverdamistest ja [[kannibalism]]ist. Viimane ilmnes äärmusliku abinõuna kriitilistel momentidel, mil söödi vaenlase südant, et tema väge omandada.
==Viited==
{{Viited
<ref name="Körber 1915">[[Martin Körber]], [https://www.digar.ee/arhiiv/et/raamatud/14511 Oesel einst und jetzt. Bd. 3, Die Kirchspiele Mohn, St. Johannis, Karmel, Kergel, Karris und Runö], 1915</ref>
}}
== Välislingid ==
|