Budismi levimisel on läbi aegade olnud oluline budistlike tekstide tõlkimine selle maa keelde ja kohaliku mungakoguduse teke. Buddha ütles, et tema õpetus peab igaüheni jõudma tema emakeeles.
Budism on enamasti osanud sulanduda kohalikku kultuuri, võttes üle rohkemal või vähemal määral mõisteid kohalikust kultuuriruumist, saades mõjutusi kohalikust religioonist ja teistest õpetustest, ning teiselt poolt mõjutades neid ka ise. Buddha õpetus on alati "vabanemise maitsega", kuid igal maal liitub õpetusega erinev kultuurikomponent.
==== Budism Tiibetis ====
{{Vaata|Tiibeti budism}}
Budism jõudis Tiibetisse 7. sajandil kuningas [[Songtsen Gampo]] kahe budistist abikaasa kaudu, kellest üks pärines [[Nepal]]ist ja teine [[Hiina]]st. KuningasEsimene [[Trisong Detsenvihaara|klooster]] rajasrajati 8. sajandil esimese kloostri [[Samje klooster|Samje]], kutsudes selleks oma õukonda India õpetlasmunga [[Šāntarakšita|Śāntarakṣita]] ning seejärel tantristliku joogi [[Padmasambhava]]. Samal ajal jõudsid Tiibetisse ka Hiina budistlikud misjonärid. India ja Hiina traditsioonide vaheliste erimeelsuste lahendamiseks korraldati debatt Samje kloostris, mille võitjaks kuulutatid India budismi esindajad, keda juhtis [[Kamalašila]]. Sellest ajast peale tugineb Tiibeti budism India budismi traditsioonil. Üheksanda sajandi keskpaigas hakkas kuningavõim budismi taga kiusama; budismi areng jätkus 10. sajandil peale valitseja surma.<ref name=":3" />
==== Budism Hiinas ====
{{Vaata| Budism Hiinas}}
Budism jõudis [[Hani dünastia]] aegsesse [[Hiina]]sse meie ajaarvamise 1. sajandil [[Siiditee]]d mööda rändavate kaupmeeste ja [[munk]]ade vahendusel. ErinevaltHiinas [[Kagu-Aasia]]stsai javaldavaks [[Tiibetmahajaana]]ist. oli4.–6. Hiinassajandil jubasai ennebudismile budismiosaks saabumistkuninglik väljasoosing. kujunenudBudismi kõrgetasemelinehiilgeaeg kultuurHiinas koosjääb keeruka6.–9. [[Konfutsianism|konfutsiaanliku]]sajandisse, riigiaparaadimil jatoimus kohalikeolulisemate filosoofiatraditsioonidegahiinapäraste koolkondade väljaarenemine.<ref name=":3" /><ref name=":1">ElliFeldberg. (2013). ''Meel ongi Buddha: Mazu jutlused ja ütlused''. Tallinn: TLÜ Kirjastus.</ref><ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://afe.easia.columbia.edu/timelines/china_timeline.htm|Pealkiri=Timeline of Chinese History and Dynasties|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=11.12.2016}}</ref>
Hiinas sai valdavaks [[mahajaana]]. 1.–3. sajandil levis budism Hiinas peamiselt sisserändajate seas; budistlike mõtlustehnikate vastu tundsid huvi ka kohalikud [[Taoism|taoistid]]. 4.–6. sajandil langes budismile osaks kuninglik soosing. Budismi hiilgeaeg Hiinas jääb 6.–9. sajandisse, mil toimus olulisemate hiinapäraste koolkondade väljaarenemine.<ref name=":3" /><ref name=":1" />
