Budism: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
→‎Varajane rändava eluviisiga sangha: lühendatud, kärbitud korduv osa artiklist budismi ajalugu
18. rida:
Buddha järgijate koguduse ehk [[sangha]] teket on kirjeldatud "[[Seadmuseratta käimapanemine|Seadmusratta käimapaneku suutras]]" (paali k. ''Dhammacakkappavattana-sutta''), mida peetakse Buddha esimeseks jutluseks, mille ta pidas [[Vārānasī]] lähedal [[Sārnāth]]i Hirvepargis. Buddha esimesteks õpilasteks olid viis askeeti, kellega koos ta oli enne virgumiseni jõudmist harjutanud.<ref>http://www.estoniannyingmaencyclopedia.com/est/index.php/Seadmuseratta_k%C3%A4imapanemine</ref>
 
Varane sangha koosnes rändavatest [[munk]]adest (paali k. ''bhikkhu'', sanskriti k. ''bhikṣu''), kellel polnud kindlat peatuspaika ning kes elatusid annetustest. VihmaperioodiksÜksnes kogunesidvihmaperioodi nadajal kokkujäädi saludessepikemalt ja metsalagendikele, et üheskoos harjutadapeatuma. BuddhaLisaks eitas seisuste olulisust inimese vaimses arengus, mistõttu võis sangha liikmeks saada mistahes ühiskonnaklassi sündinud isik (ainsate eranditena ei saanud liituda orjad ja kuninga teenistuses olevad isikud, kuna see oli vastuolus kohalike seadustega). Enamik sangha liikmeid pärinesid siiski [[braahman]]ite ja [[kšatrija]]te seisustest. Peale munkademunkadele ja nunnadenunnadele oli Buddhal ka ilmalikke järgijaid.<ref name=":3" /> Juba Buddha eluajal kujunesid välja [[vihaara|kloostrid]], kus mungad vihmaperioodide ajal peatusid; neist kuulsaim on [[Jetavana]].
 
==== Sangha edasine areng ====