Erinevus lehekülje "Normandia dessant" redaktsioonide vahel

keelevigu
P
(keelevigu)
Teise probleemina kerkis esile maabumispäeva valik. [[Inglise kanal]]i rannikul on tugevad [[tõus ja mõõn|tõusud ja mõõnad]], maabumiseks on vaja mõõna, mil rannikuäärne merepõhi koos sinna sakslaste ehitatud dessanditõketega paljastub. Mõõn peaks olema varahommikune, et dessandi esimese laine maabumiseks jääks aega terve pikk suvepäev. Ja muidugi on dessandi maabumiseks vaja võrdlemisi vaikset ilma.
 
1944. aasta juunis oli kaks kolmepäevalist perioodi, kus mõõnaaeg langes varahommikule – 5.–7. ja 18.–20. juuni. Et halva ilma puhul kõik järgnevad kuupäevad varuks jääksid, planeeris [[Dwight Eisenhower|Eisenhoweri]] staap Normandia dessandi alguse esmaspäevaks, 5. juuniks. Staabipaberitel kandis see dessant koodnime ''Overlord'', kuid et merel tõusis torm ja ilmateade lubas tugevat tuult, madalat pilvisust ja vähest nähtavust ka 5. juuni hommikuks, andis Eisenhower (hilisem Ameerika Ühendriikide president aastatel 1953–1961) käsu operatsiooni ''Overlord'' algus 24 tundi edasi lükata.
[[File:Allied Invasion Force.jpg|pisi|left|]]
Kolmanda, kuid mitte väiksema probleemina kerkis esile sõdurite varustamine kõige vajalikuga ja sõjatehnika viimine üle La Manche'i väina, sest rindel võitlevate meesteni kõige vajaliku toimetamine on strateegiliste otsuste langetamisel üks tähtsamaid tegureid. Planeerijate probleem seisnes selles, et iga lahingus osalev diviis vajas umbes 600 tonni kõikvõimalikku varustust päevas. Seepärast tuli pikemaajalise lahendusena rajada korralik sadam. Sellekohased projektid, mis kokku said koodnime ''Mulberry'', nägid ette tuua kohale 50 000 tonni teraskonstruktsioone, 1 000 000 tonni betooni, 10 kilomeetrit sadamasildu ja panna La Manche'i põhja 193 kilomeetrit kaableid. Ajutisi sadamaid hakati ehitama 8. juunil 1944, kaks päeva pärast dessandi algust, ja nädala lõpuks olid need juba kasutusel.
 
==D-päev==
Õhu teel veeti kohale ka 567 autot, 18 kergtanki ja 362 kergsuurtükki. Nende ülesandeks oli takistada Saksa soomusjõudude pealetungi liitlaste maabumispaigale ja hõivata sillad ja lüüsid Douve'i jõel ning tammid sealsetel üleujutusaladel.
 
Kell 3.14 öösel algas Briti raskepommitajate Lancaster pommirünnak mererannikul paiknevale kümnele tähtsamale Saksa rannapatareile. Järgnes 329 Ameerika Ühendriikide raskepommitaja [[B-24]] Liberator pommirünnak ameeriklaste idapoolsel maabumispaigal, nn ''Omaha Beach''<nowiki>'</nowiki>ilBeachil paiknevaile sakslaste kaitsepositsioonidele, 360 keskmise pommituslennuki rünnak nn ''[[Utah Beach]]''<nowiki>'</nowiki>ileBeachile ja samuti pommirünnakud inglaste maabumisrandadele, mis kandsid koodnimesid ''Gold'', ''Juno'' ja ''Sword''.
 
Operatsioonis osalevad laevad jagunesid kahte suurde ossa, mida eesti keeles võiksime nimetada ehk Ida ja Lääne lahingukoondisteks. Ida lahingukoodis, mida juhatas [[kontradmiral]] [[Philip Vian]], pidi tagama Briti 2. armee maabumise ''Gold''<nowiki>'</nowiki>iGoldi, ''Juno'' ja ''Sword''<nowiki>'</nowiki>iSwordi rannale. Lääne lahingukoondis, mida juhatas [[viitseadmiral]] [[A. G. Kirk]], pidi aga tagama USA 1. armee maabumise ''Omaha'' ja ''Utah Beach''<nowiki>'</nowiki>ileBeachile. Kell 5.30 hakkasid Ida lahingukoondise tuletoetuslaevad rannikut tulistama, kell 5.50 avas tule Lääne lahingukoondis. Otse esimese dessandilaine maalejõudmise eel anti kaldale massiline raketilöök. Nagu varem mainitud, oli kokku viis erinevat maabumislõiku: ''Utah'', ''Omaha'', ''Gold'', ''Juno'', ''Sword'', vaadatuna läänest itta.
 
;''Utah'' (maabumise algus 6.30)
Ameeriklaste maabumine rannalõigul ''Utah'' ei kohanud erilist vastupanu, osalt ehk seepärast, et see toimus 1,5 kilomeetrit planeeritust lõuna pool. Keskööks vastu 7. juunit oli kogu ameeriklaste 4. diviis (21 328 meest) maabunud. Juba samal päeval ühines 4. diviis langevarjuritega, kelle ülesandeks oli võtta enda alla sillad ja lüüsid Douve'i jõel – nii moodustus umbes 15 km lai ja 12 km sügav hõivatud ala.
[[File:Map of the D-Day landings.svg|pisi|USA ja [[Briti Rahvaste Ühendus]]e vägede maabumisalad]]
;''Omaha'' (maabumise algus 6.30)
 
Siinne maabumine pidi esialgu koguni läbi kukkuma. Kuna see oli ainus sobiv rannalõik Vire'i jõe ja Arromanches'i vahel, teadsid sakslased rünnakut oodata ja kindlustasid end siin tugevasti. Hukkus umbes 3800 meest. Siiski õnnestus keskpäevaks rannikule jõuda ja sama päeva õhtuks moodustus rannale tugiala, mille laius oli 10 km, kuid sügavus vaid 2 km.
 
<br />
;''Gold'' (maabumise algus 7.25)
 
;''Gold'' (maabumise algus 7.25)
Sellel lõigul ei saanud brittide väed osaks nii suurt vastupanu, osalt tänu spetsiaalsetele tankidele AVRE, mis mängisid suurt rolli La Hameli lähedal kindlustatud tugipunktiks muudetud sanatooriumi vallutamisel. Lõik ''Gold'' oli keskpäevaks vaenlastest puhas ja Briti väed alustasid edasitungi sisemaale.
 
Sellel lõigul ei saanud brittide väed osaks nii suurt vastupanu, osalt tänu spetsiaalsetele tankidele AVRE, mis mängisid suurt rolli La Hameli lähedal kindlustatud tugipunktiks muudetud sanatooriumi vallutamisel. Lõik ''Gold'' oli keskpäevaks vaenlastest puhas ja Briti väed alustasid edasitungi sisemaale.
[[File:British D-Day assault area.jpg|pisi|[[Briti Rahvaste Ühendus]]e vägede maabumisalad]]
;''Juno'' (maabumise algus 7.35)
 
Sellel lõigul olid kanadalaste väed veelgi edukamad ja täitsid päeva lõpuks peaaegu kõik seatud eesmärgid. Kanada tankid jõudsid välja Caeni-Bayeux' maanteele, aga kuna jalaväe toetus puudus, olid nad sunnitud tagasi tõmbuma. Juba esimesel päeval ühinesid dessandid ''Juno'' ja ''Gold'' ühiseks tugialaks, mille laius oli 22 km ja sügavus 10 km.
 
<br />
Sellel lõigul olid kanadalaste väed veelgi edukamad ja täitsid päeva lõpuks peaaegu kõik seatud eesmärgid. Kanada tankid jõudsid välja Caeni-Bayeux' maanteele, aga kuna jalaväe toetus puudus, olid nad sunnitud tagasi tõmbuma. Juba esimesel päeval ühinesid dessandid ''Juno'' ja ''Gold'' ühiseks tugialaks, mille laius oli 22 km ja sügavus 10 km.
 
;''Sword'' (maabumise algus 7.30)
 
See brittide vägede lõik oli kõige lühem, et saaks anda tugeva koondlöögi [[Caen]]i suunas ja linn vallutada. Sakslased olid end siin aga hästi kindlustanud ja nagu ''Omaha'' puhul, seisis ka siin ees palju ränka võitlust, et hõivata püsitulepunktid. Keskhommikul teatati, et Saksa tankid koonduvad ja sellele järgneski tankirünnak kell 16.30. Vastaste soomusmasinatega silmitsi jäänud Britid pidid loobuma igasugustest mõtetest Caen samal päeval vallutada. Siiski õnnestus luua sama päeva õhtuks umbes 8 km lai ja sama sügav tugiala.
 
== Dessandi edasine kulg==
 
== Kirjandus ==
*Tim Newark, "Murrangulised lahingud : viiskümmend lahingut, mis muutsid ajalugu". (Tallinn: Varrak, 2002), lk 144–147
*Olev Remsu, "D-päev. Putin La Manche´i ääres. Kogumik Aja Kirju", Petroneprint, 2016