Redaktsioon: 5. aprill 2019, kell 10:13 redigeeri Iifar (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 76 120 muudatust P pisitoimetamine Märgis: AWB ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 26. detsember 2019, kell 18:37 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 556 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus: ümberlülitus Uuem muudatus →
1. rida: {{Toimeta\|lisaja=Kuriuss\|aasta=2019\|kuu=detsember}} [[Pilt:Pikse palve.png\|pisi\|Piksepapilt Vihtla Jürgenilt üles kirjutatud "Pikse palve" [[Johann Gutslaff]]i 1644. aastal Tartus ilmunud teoses "Kurtzer Bericht und Unterricht Von der Falsch-heilig genandten Bäche in Lieffland Wöhhanda" ("Vääralt pühaks peetud [[Võhandu jõgi\|Võhandu jõest]] Liivimaal")]] 6. rida ⟶ 7. rida: Sõna "pikne" tähendab liivis [[välk]]u ennast, aga ka üldse [[äike]]st. Tihti öeldakse, et pikne põristab, mitte välku lööb, samuti pikne hakkab müristama. See, kas pikne ja kõu on samad, ei ole teada. == Välimus == Pikset kujutatakse ette meessoost [[jumal]]usena, kes oskab hästi kisendada, müra teha ja ~~loopida~~ piike loopida. Pikne on tavaliselt vana mees, või koguni surnu, kes teeb ülal häält. == Kõnekäänud == Piksega seoses on tekkinud mitu kõnekäändu: "(oh) pikne, (oh) väävel!"; vihahoos sajatatakse "las pühapikne löögu sind maha!", vanasti vannuti "o püha pikne, o püha boŕit!" (boŕit= – eesti 'põristaja', 'paristaja', 'põrutaja'). Kõige enam on kuuldud äiksest räägitavat kui taevataat, kes riidleb või jumal riidleb. == Pere == Piksel on üheksa poega: kolm, kes põrutavad, kolm, kes müristavad, ja kolm, kes viskavad välku. == Pikne ja kurat == Pikne on ainus jumal, keda [[kurat]] kardab. Pikne ajab teda taga ja tahab teda lüüa, [[kurat]] aga jookseb ringi ja otsib endale varjualust. Seda ei leia ta põrgust, järve vee alt, sambla alt, aida pealt, reheahju tagant või seest. Ainus koht kust leiab, on suur kummuli katel, seepärast ka hoiti kõik suured katlad püsti, et kurat ei saaks nende alla pugeda. Pikne kiusab halbu inimesi ja sellepärast kõik [[nõid\|nõiad]], võlud ja pahad [[vaim]]ud poevad äikse ajal puude õõnsustesse (seepärast lööbki pikne puusse). == Enda kaitsmine == Ennast saab ka pikse eest kaitsta. Alati kui välku lööb, tuleb [[rist]] endale ette lüüa ja öelda "Kristõz Jéz"; öösel jätta tuli laual põlema, siis ei löö [[välk]] majja; isegi [[päev]]al küünal lauale, kui äike väljas; tehakse tuli kotta või ahju alla, pikne siis ei tule, kui majas on tuli, aga ahju või pliidi siiber peab kinni olema, samuti kõik uksed-aknad; kui ollakse pikse ajal väljas, siis ei tohi joosta, olgu hirm kui suur, peab tulema vaikselt majja sisse. Selliseid ütlusi on veel palju ja mõnda ~~mainitakse~~kasutavad ~~vanaemade~~meie javanaemad ~~–isade~~ja ~~poolt~~-isad ~~tänaseni~~tänapäevalgi. == Ennustamine == Äikesega ennustati ka [[suvi\|suvel]] saaki. Kui esimene äike tõuseb [[meri\|merelt]], siis on hea saaks merel, kui aga maalt, siis on hea saak maal. Esimese äiksega saab ka ennast ravida, näiteks tuleb lüüa peaga kolm korda vastu kivi ja siis ei pidavat peavalu sel aastal tulema. Samuti lüüakse kolm korda jalgu vastu kivi ja siis on kogu suve jalad terved ja tugevad. == Viited ==▼ * [[Uku Masing\|Masing, Uku]]. 1995. Eesti usund lk 39–42▼ * [[Oskar Loorits\|Loorits, Oskar]]. 1998. Liivi rahva usund lk 49–56▼ == Vaata ka == * [[Piksepapp]] * "[[Pikse litaania]]" * [[Pikse palve]] ▲== Viited == ▲* [[Uku Masing\|Masing, Uku]]. 1995. Eesti usund lk 39–42 ▲* [[Oskar Loorits\|Loorits, Oskar]]. 1998. Liivi rahva usund lk 49–56 [[Kategooria:Eesti mütoloogia]]

Pikne (äiksejumal): erinevus redaktsioonide vahel