Miorõ kihistu: erinevus redaktsioonide vahel

'''Miorõ kihistu''' on [[ordoviitsium]]i ladestu [[Darriwili lade]]me [[kihistu]]. Seda hakkasid esimesena eristama Viktor Puškin, [[Jevlampijus Laškovas]], [[Silvi Mägi]] ja [[Juozas Paškevičius]] aastal 1983. Kihistu on saanud nime [[Miory]] linnaltlinna järgi.

Kihistu kivimid esinevad [[Leedu]] idaosas ningja [[Valgevene]] loodeosas. Kihistu [[stratotüüp]] on [[Tverečius]]-336 [[puurauk]], kus kihistu [[kivim]]id esinevad 317,2–321,9 meetril. Kihistu ülemine osa vastab [[Lasnamäe lade]]mele, keskmine osa [[Aseri lade]]mele, selle alumine osa jääb aga [[Kunda lade]]messe. Kihistu suurim paksus on 4,7 meetrit.

Kihistu ülemine osa koosneb mugulja [[mergel|mergli]] vahekihtidega sõlmjast või lainjast rohelisest või pruunikashallist [[lubjakivi]]st, alumine osa koosneb aga rohekashallist merglist, milles on vahekihtidena [[detriit]]i ja ooidideleooididega sarnanevate moodustistega [[lubjakivi]].<ref>LIETUVOS SILŪRO, ORDOVIKO, KAMBRO, EDIAKARO SISTEMŲ STRATIGRAFINĖ KLASIFIKACIJA, 2015, lk. 51</ref>