Erinevus lehekülje "Helmut Oruvee" redaktsioonide vahel

Eemaldatud 6 baiti ,  13 aasta eest
P
resümee puudub
(EE kinnitab nii aastaid 1965 kui ka 1990, päevalehtede nekroloogid õiged)
P
 
Pöördunud 1954. aastal tagasi [[Tallinn]]asse, sai Oruveest [[dotsent]] Tallinna Polütehnilise Instituudi arhitektuuri õppetoolis. Aastal [[1964]] valiti ta ehitusteaduskonna [[dekaan]]iks.
[[Doktorikraad]] omistati talle järgmisel aastal [[Moskva Elamute Teadusliku Uurimise ja Projekteerimise Instituut|Moskva Elamute Teadusliku Uurimise ja Projekteerimise Instituudist]] väitekirja "Suurte saalide ja vabaõhulavade arhitektuurilise ja akustilise projekteerimise probleemidest" eest. See võimaldas tal saada [[1967]]. aastal Tallinna Polütehnilise Instituudi arhitektuuri õppetooliarhitektuurikateedri [[professor]]iks.
 
Kui arhitektuuri eriala hakati Polütehnilise Instituudi asemel õpetama [[Eesti Kunstiakadeemia|Eesti NSV Riiklikus Kunstiinstituudis]], siis vahetas töökohta ka Helmut Oruvee. Aastatel [[1971]]–[[1990]] oli ta Kunstiinstituudi arhitektuuri õppetooliarhitektuurikateedri juhataja. Aastast [[1994]] jätkas ta õppejõu tegevust [[emeriitprofessor]]ina.
 
Helmut Oruvee peamised teened seisnevad [[akustika]] arendamises. Kasutades heli- ja valguslainete analoogiat, leidis ta võimalusi helilainete fikseerimise keeruliste seadmete asendamiseks valguse levikut fikseeriva aparatuuriga. Tema osalusel rajati [[Tallinna Lauluväljak]]u, [[Tallinna Linnahall]]i, [[Tartu]] [[Vanemuine (teater)|Vanemuise teatri- ja kontserdisaali]], [[Pärnu]] [[Endla (teater)|Endla teatri]], [[Viljandi]] [[Ugala|Ugala teatri]] ja Tallinna Polütehnilise Instituudi saali arhitektuuriakustika. Tema töö ei piirdunud ainult Eestiga, vaid tema oskusi kasutati saalide rajamisel [[Leedu]]s, [[Venemaa]]l, [[Gruusia]]s ja paljudes teistes riikides. Aastal [[1969]] omistati talle Eesti NSV teenelise teadlase aunimetus.