Paul Samuelson: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PikseBot (arutelu | kaastöö)
P Robot: kopeeritud kategooria navigeerimismallist
PResümee puudub
16. rida:
'''Paul Anthony Samuelson''' ([[15. mai]] [[1915]] [[Indiana]] – [[13. detsember]] [[2009]] [[Massachusetts]]) oli [[USA]] [[majandusteadlane]]. Teda autasustati [[1970]]. aastal [[Rootsi Panga auhind majandusteaduses Alfred Nobeli mälestuseks|Nobeli majandusauhinnaga]].
 
Tema vanemad, Frank ja Ella Samuelson, olid [[Poola]]st emigreerunud [[juudid]]. Isa töötas [[farmatseut|farmatseudina]]. Pauli noorem vend [[Robert Summers]], kes muutis oma perekonnanime, on samuti majandusteadlane.
 
[[1923]] kolis perekond [[Chicago]]sse. Paul õppis [[Chicago ülikool]]is, kus sai [[1935]] [[bakalaureus]]e- ja [[1936]] [[magistrikraad]]i. [[1941]] sai ta [[Harvardi ülikool]]is [[filosoofiadoktor]]iks.
22. rida:
Tema tuntuim raamat on [[1947]] välja antud "[[Foundations of Economic Analysis]]" ("Majandusanalüüsi alused"). See on tema ümbertöötatud doktoridissertatsioon ja põhineb [[termodünaamika]] seaduste kasutamisel majanduses.
 
Samal aastal, põhinedes [[Le Chatelier' printsiip|Le Chatelier' printsiibileprintsiibil]], hakkas ta majandusteoorias kasutama võrdleva [[statistika]] meetodeid. Nende abil näitas ta, missuguses suunas muutub turu tasakaal, kui muutub mingi oluline turgu mõjutav tegur. Le Chatelier' printsiibi kasutamine osutus väga tõhusaks vahendiks ja seda hakati majandusteoorias laialdaselt kasutama.
 
Koos oma venna naisevenna [[Kenneth Arrow]]ga peetakse teda [[Neoklassikaline koolkond|neoklassikalise majandusteaduse koolkonnale]] alusepanijaks [[1955]]. aastal ja [[matemaatika]] majandusteadusse toojaks. Ta avaldas ka ühe esimestest artiklitest mittelineaarse dünaamika kohta [[majandusanalüüs]]is.
28. rida:
Paul Samuelson on täiendanud [[Abram Bergson]]i käsitlust [[sotsiaalse heaolu funktsioonid]]est, mida tuntakse [[Bergsoni-Samuelsoni sotsiaalse heaolu funktsioonid]]ena (''Bergson-Samuelson social welfare functions''). Samuelson defineeris [[avalik hüve|sotsiaalsete avalike teenuste]] omadused: need on kõigile kasutada, kas nad seda soovivad või ei; ühe inimese tarbimine ei vähenda teistele jääva hüve kogust; selle kasutamise [[piirkulu]] on väga väike.
 
[[Rahvusvaheline kaubandus|Rahvusvahelises kaubanduses]] on tuntud [[Stolperi-Samuelsoni teoreem]], mille Samuelson [[1941]] koos [[Wolfgang Stolper]]iga [[HeckscherHeckscheri-Ohlini mudel|Heckscheri-Ohlini mudelist]]ist tuletas. Teoreem väidab, et tõketeta rahvusvaheline kaubandus soosib külluslikku tegurit ja piirab nappi tegurit ehk küllusliku tootmisteguri hind tõuseb ja napi teguri hind langeb. Teoreem selgitab, miks eksisteerivad majanduses alati huvigrupidhuvirühmad, kes ei soovi kaubavahetuse kasvu.
 
Samuelsoni ja [[Robert Solow]]' [[1960]]. aasta edasiarendus [[Phillipsi kõver]]ast tuvastas suure [[inflatsioon]]i ja suure [[töötus]]e omavahelise seose, mis on [[makroökonoomika]]s laiemalt tuntud Phillipsi kõvera selgitus.