Paul Samuelson: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Robot: kopeeritud kategooria navigeerimismallist |
PResümee puudub |
||
16. rida:
'''Paul Anthony Samuelson''' ([[15. mai]] [[1915]] [[Indiana]] – [[13. detsember]] [[2009]] [[Massachusetts]]) oli [[USA]] [[majandusteadlane]]. Teda autasustati [[1970]]. aastal [[Rootsi Panga auhind majandusteaduses Alfred Nobeli mälestuseks|Nobeli majandusauhinnaga]].
Tema vanemad
[[1923]] kolis perekond [[Chicago]]sse. Paul õppis [[Chicago ülikool]]is, kus sai [[1935]] [[bakalaureus]]e- ja [[1936]] [[magistrikraad]]i. [[1941]] sai ta [[Harvardi ülikool]]is [[filosoofiadoktor]]iks.
22. rida:
Tema tuntuim raamat on [[1947]] välja antud "[[Foundations of Economic Analysis]]" ("Majandusanalüüsi alused"). See on tema ümbertöötatud doktoridissertatsioon ja põhineb [[termodünaamika]] seaduste kasutamisel majanduses.
Samal aastal, põhinedes [[Le Chatelier' printsiip|Le Chatelier'
Koos oma venna naisevenna [[Kenneth Arrow]]ga peetakse teda [[Neoklassikaline koolkond|neoklassikalise majandusteaduse koolkonnale]] alusepanijaks [[1955]]. aastal ja [[matemaatika]] majandusteadusse toojaks. Ta avaldas ka ühe esimestest artiklitest mittelineaarse dünaamika kohta [[majandusanalüüs]]is.
28. rida:
Paul Samuelson on täiendanud [[Abram Bergson]]i käsitlust [[sotsiaalse heaolu funktsioonid]]est, mida tuntakse [[Bergsoni-Samuelsoni sotsiaalse heaolu funktsioonid]]ena (''Bergson-Samuelson social welfare functions''). Samuelson defineeris [[avalik hüve|sotsiaalsete avalike teenuste]] omadused: need on kõigile kasutada, kas nad seda soovivad või ei; ühe inimese tarbimine ei vähenda teistele jääva hüve kogust; selle kasutamise [[piirkulu]] on väga väike.
[[Rahvusvaheline kaubandus|Rahvusvahelises kaubanduses]] on tuntud [[Stolperi-Samuelsoni teoreem]], mille Samuelson [[1941]] koos [[Wolfgang Stolper]]iga [[
Samuelsoni ja [[Robert Solow]]' [[1960]]. aasta edasiarendus [[Phillipsi kõver]]ast tuvastas suure [[inflatsioon]]i ja suure [[töötus]]e omavahelise seose, mis on [[makroökonoomika]]s laiemalt tuntud Phillipsi kõvera selgitus.
|