Eesti esiajalugu: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
KSiimson (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
KSiimson (arutelu | kaastöö)
Kohanime täpsustus eemaldatud. Viide koos täpsema infoga lisatud eelmises muudatuses. Kohanime täpsustus ei klappinud viites loetletud võimalike tänapäeva kohanimedega.
255. rida:
Hilisrauaajal (1050 – 13. sajand) toimus Eestis oluline asustusnihe, mitmed seni kasutuses olnud linnused ja asulad hüljati, tekkisid uued ja suuremad keskused. Tõenäoliselt just siis hakkasid välja kujunema ka Eesti muinasmaakonnad, kihelkonnad võisid mingisugusel kujul eksisteerida ka juba varem. Suurem osa viimastest oli 13. sajandi alguseks koondunud maakondadeks, osa aga jäänud eraldiseisvateks kihelkondadeks ehk väikemaakondadeks. Lisaks nendele võis oluline osa olla ka muistsetel maksustus- ja valitsusüksustel [[vakus]]tel ning [[linnusepiirkond]]adel<ref name="tfLjC" />
 
Muinas-Eesti koosnes mõnekümnest enam või vähem iseseisvast [[Maakond|maakonnast]] ja [[muinaskihelkond|kihelkonnast]]. Läti Henriku järgi käidi peaaegu Eesti mandri keskel (võib-olla [[Tõrma (Rakvere)|Tõrmas]]) kooskäimistel kord aastas nõu pidamas. Neid kogunemisi, [[Raikküla_kärajad|käraja]]id, võib pidada maakondade liidu otsuseid tegevaks organiks.
 
13. sajandi alguses oli Eesti alal umbes 45 kihelkonda, elanike arvu on hinnatud 150 000 – 180 000 inimesele. Eesti hõimude asustusala oli sel ajal piiratud läänest ja põhjast [[Läänemeri|Läänemerega]]; idapiir kulges mööda [[Narva jõgi|Narva jõge]], [[Peipsi järv|Peipsi]] ja [[Pihkva järv]]i ning tõenäoliselt mööda [[Petserimaa]] ja [[Võrumaa]] piiri kuni praeguse Läti piirini. Eesti lõunapiir kulges Petserimaa piirilt praeguse Valgani ning sealt Liivi laheni lõuna pool praegusest piirist.<ref name="ELCl9" /> Eesti alal oli kujunenud kaheksa suuremat maakonda, mille ladinakeelsed nimekujud olid: ''Revalia'' (Revala), ''Harria'' (Harju), ''Rotalia'' või ''Maritima'' (Ridala ja hilisem Läänemaa), ''Osilia'' (Saaremaa), ''Saccala'' (Sakala), ''Jervia'' (Järva), ''Vironia'' (Viru), ''Ugaunia'' (Ugandi). Lisaks kaheksale suuremale maakonnale olid Eesti keskosas veel neli-viis väikemaakonda, mis peale esimese koosnesid arvatavasti vaid ühest kihelkonnast: ''Vaiga'' või ''Waigele'', ''Moge'' või ''Mocha'' (Mõhu), ''Nurmegunde'' (Nurmekund), ''Alempois'' ja [[Soontagana]]<ref name="BUUuq" />. (Vt ka [[Muinaskihelkondade loend maakonniti]]).