Etnograafia: erinevus redaktsioonide vahel

Tänapäeva teadusterminoloogias tähistab ’etnograafia’ (inglise keeles ''ethnography'') ühelt poolt nii uurimismetodoloogiat ehk teatava uurimismeetodite kogumi kasutamise protsessi, mille käigus kirjeldatakse mingit fenomeni ja teiselt poolt ka selle protsessi empiirilist (enamasti kirjalikku) tulemust. Etnograafia pärineb sotsiaal- ja kultuuriantropoloogiast, kuid tänapäeval kasutatakse seda laialdaselt väga erinevates kultuuri ja ühiskonda kvalitatiivselt uurivates teadusdistsipliinides ja -harudes ([[folkloristika]], [[kultuuriuuringud]], [[etnomusikoloogia]], [[sotsioloogia]], [[kriminoloogia]], [[inimgeograafia]], [[semiootika]], [[politoloogia]] jpt).<ref name=":0">Kuutma, Kristin 2008. Etnograafia (2): kultuurikirjeldus. - ''Argikultuuri uurimise terminoloogia e-sõnastik''. Toim. Tiiu Jaago. Tartu Ülikool, eesti ja võrdleva rahvaluule osakond. <nowiki>https://argikultuur.folklore.ee</nowiki></ref>

 

 

Metodoloogia kasutamine tähendab andmete kogumist [[Etnograafiline välitöö|etnograafilise välitöö]] käigus, kus andmekogumismeetoditena on kõige enam levinud [[osalusvaatlus]] ehk uuritavate pikaajaline lähivaatlus (mille raames tehakse [[välitööpäevik]]<nowiki/>usse igapäevaseid detailseid märkmeid) ning [[Intervjuu (teaduslik meetod)|intervjueerimist]].<ref name=":0" /> See (pikajaline vaatlus, uurija isiklik osalemine uuritavates sündmustes ja pidev kontakt uuritavatega) eristab etnograafiat teistest uurimismetodoloogiatest. Uurija kogeb uuritavat nähtust selle loomulikus keskkonnas, kuna etnograafilise lähenemise järgi pole muidu võimalik saavutada selle sügavat mõistmist. Lisaks sellele võimaldab etnograafia ületada lõhet inimeste sõnastatud vaadete ja hoiakute ning nende reaalse tegevuse vahel: selleks, et saada tegelikku pilti toimuvast, ei piisa sageli sellest, mida inimesed uurijale oma tegevusest ja tõekspidamistest räägivad, tihti on tarvis kirjeldatud sündmusi ja praktikaid ka vaadelda.<ref name=":1" />