Pirukas: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
PResümee puudub
7. rida:
Pirukad, mille valmistamine oli [[Ida-Euroopa]]s väga levinud, polnud eesti [[talurahvas|talurahva]] hulgas [[19. sajand]]il veel kuigi tuntud. Pirukad, kui parem toit, olid tarvitusel Eesti idaosas, aga maa lääneosas ja saartel vähetuntud<ref name="Rahvakultuuri leksikon">[[Eesti rahvakultuuri leksikon]] (2. trükk). 2000. Koostanud ja toimetanud [[Ants Viires]]. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Lk 209</ref>.
 
Pirukataigen tehti valdavalt [[rukis|rukki]]jahust. Kõige levinumad olid mitmesugused kalapirukad nii värskest kui soolakalast. Kalad pandi pirukasse harilikult tervenatervelt. Rohkem valmistati soola[[räim]]e- ehk silgupirukaid, [[Peipsi]] ja [[Võrtsjärv]]e ümbruses ka [[kiisk|kiisa-]], [[särg|särje-]], [[latikas|latika-]] ja [[ahven]]apirukaid. Lihapirukaid küpsetati vähem, täidiseks soolatud sealiha- või singitükk. Tuntud olid ka [[kapsas|kapsa- ja-]] [[kaalikas|kaalika]]pirukad, eriti Põhja-Eestis<ref name="Rahvakultuuri leksikon"></ref>.
 
==Vaata ka==