Sofist (Platoni dialoog): erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
PResümee puudub
6. rida:
"Sofistis" kohtuvad [[Sokrates]], [[Theaitetos]] ja [[Theodoros Küreenest|Theodoros]] [[Elea]]st pärit võõraga. Sokrates küsib temalt, kas [[Elea]]s ka sofiste, riigimehi ja filosoofe eristatakse ja kuidas neid seal määratletakse. Eleast pärit nimetu võõras väidab, et need kolm tõepoolest erinevad. Edasi käib arutelu selle üle, kuidas määratleda [[sofistid|sofisti]].
 
Dialoogis esinev võõras kannab nimetust elealane, kuna dialoogi toimumisajal oli Elea Kreeka filosoofia üks keskuseid, kus toimusid põhilised arutelud oleva ja mitteoleva suhetest, ja kus elasid [[Parmenides]] ning [[Zenon]].<ref>Friedo Ricken: ''Platon: Politikos. Übersetzung und Kommentar,'' Göttingen 2008, Lk. 87 f.</ref> Tegemist pole tõenäoliselt reaalse isikuga; ka ei väljenda võõras tõenäoliseltusutavasti Platoni seisukohti, mida esindab dialoogides tavaliselt Sokrates. Giuseppe Agostino Roggerone arvates esindab võõras [[Aristoteles]]e seisukohti, mis olid dialoogi kirjutamise ajaks juba välja kujunenud ja millega Platon kui tema õpetaja ka kursis oli.<ref>Giuseppe Agostino Roggerone: ''La crisi del Platonismo nel Sofista e nel Politico,'' Lecce 1983, lk. 45–79
</ref>
 
Dialoogis vestlevad omavahel Elea võõras ja Theaitetos; Sokratese roll piirdub sissejuhatusega. Sofisti kirjeldamiseks võetakse kasutusele meetod, kus olevat eristatakse dihhotoomse rühmadesse jagamise kaudu.<ref>Margarita Kranz: ''Das Wissen des Philosophen,'' Tübingen 1986, Lk. 64–68.</ref> Meetodi tutvustuseks demonstreerib võõras kõigepealt seda, kuidas see meetod töötab õngitseja puhul. Näide on valitud, kuna nii õngitseja kui sofist valdavad mingit kunsti või oskust. Sofist on nagu õngitsejagi jahtija, kes jahib oma saaki veenmise teel ja saab ande.
 
Kokku määratleb võõras sofisti nõnda viiel korral. Teisel korral liigitab võõras sofisti mitte jahimeheks, vaid kaubitsejaks, kes tegeleb hingedega, pakkudes teadmisvastu teadmisi. kolmandal korral liigitab ta sofisti vahendajaks, kes edastab hingedele teiste poolt valmistatud kaupa (teadmisi), neljandal korral omaenda valmistatud kauba (teadmiste) müüjaks, viiendal korral treeneriks, kes küsib raha vaimseteks heitlusteks treenimise eest. Sisuliselt kasutab võõras kategooriatesse liigitamist.
 
Seejärel alustab võõras viimast liigitamist, lähtudes varasematest määratlustest. Varasemate arutelude läbiv joon on olnud sarnasus, nii liigitab ta nüüd sofismi imiteerimiseks. Imiteerimise jagab ta kopeerimise ja näitlemise kunstiks, ehk siis sofist esineb sellena, kes ta pole, pakkudes näivat tarkust.