Palanga mõis: erinevus redaktsioonide vahel

Palanga mõis tekkis aastal [[1824]], mil Palanga ja selle ümbruse maad ostis Michal Tyszkiewicz. Mõisakompleksi hakkas rajama tema poeg Józef Tyszkiewicz. Palanga mõis kuulus üksnes [[Tyszkiewicz]]ite suguvõsale, jäädes nende valdusessevaldusse võõrandamiseni [[1941]]. aastal.

Mõisakompleksi kuuluvad lisaks peahoonele veel suur park, kabel Birutė mäel (künkal, kus olevat elanud suurvürst [[Kęstutis]]e abikaasa [[Birutė]]), valvurimaja ja koopia [[Lourdes' grott|Lourdes' grotistgroti]] koopia.

Peahoone ehitati aastail [[1897]]–[[1902]]. Hoone arhitektiksarhitekt on [[Franz Heinrich Schwechten]]. Aastast [[1963]] asub hoones [[Palanga Merevaigumuuseum]]. Peahoone ees seisab [[Vilkėnase mõis]]ast pärinev skulptuur "Rebekka".

Pargi kujundas prantsuse [[maastikuarhitekt]] [[Édouard André]] koos pojapoeg Rene Eduard Andre ja belglase [[Buyssen de Coulon]]iga. Seda hakati kujundama aastal [[1897]]. Sinna istutati Leedu ajaloolaste hinnangul 500 liiki erinevatesteri botaanikaaedadest toodud puid ja põõsaid, park nimetati Birutė pargiks. Park on vabakujundusega, seda ehivad purskkaev, lillepeenrad ja [[rosaarium]]id. Pargi pindala on ligikaudu 100 [[hektar]]it, seal paikneb 7 [[skulptuur]]i. Tänapäeval asub pargis [[Palanga botaanikaaed]].

Fail:Tiškevičių rūmai.JPG|Palanga mõisa park

Fail:Birute Hill.jpg|Birutė mägi

Fail:Birutes.JPG|Kabel Birutė mäel

Fail:Palanga Palac Tyszkiewiczow.JPG|Vaade peahoonele