Redaktsioon: 25. august 2019, kell 16:33 redigeeri Pietadè (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 91 038 muudatust PResümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 23. detsember 2019, kell 08:08 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 556 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
28. rida: [[Pilt:View_of_Amsterdam.JPG\|pisi\|Amsterdam 1538. aastal]] [[Pilt:Amsterdam Canals - July 2006.jpg\|pisi\|Kanalid Jordaani ümbruses]] '''Amsterdam''' on [[Holland]]i [[pealinn]]. TaSee asub [[Põhja-Holland]]i provintsis. Amsterdam on koduks kolmveerandile miljonile elanikule, kuid on siiski säilitanud väikelinna õhustiku. Tolerantne õhustik, kaunis Hollandile iseloomulik arhitektuur ja läbi linna looklevad [[kanal]]id on peamine põhjus, miks Amsterdam on populaarne nii külastajate kui kohalike seas. 48. rida: Amsterdam on märksa noorem kui näiteks [[Nijmegen]], [[Rotterdam]] või [[Utrecht]]. Oletatavasti vabastati linna maa-ala mere alt alles [[10. sajand]]i lõpul. Sellega ei pidanud tingimata kaasnema asustamine, sest maad võidi hakata kasutama näiteks [[turvas\|turba]] varumiseks. Amsterdam tekkis [[13. sajand]]il kalurikülana. Amsterdami ~~mainitakse~~on ~~esmakordselt~~esimest korda mainitud [[27. oktoober\|27. oktoobril]] [[1275]], kui tammi ümbruskonna elanikud vabastati [[tollimaks]]udest [[sild]]ade ületamisel ja [[lüüs]]ide läbimisel ~~ning~~, seda kuupäeva loetakse linna ~~sünnipäevaks~~sünniajaks. Ürikus kasutati ladinakeelset väljendit ''homines manentes apud Amestelledamme'' ehk 'Amestelledamme lähedal elavad inimesed', mis õigupoolest viitab tammi, mitte selle juures oleva asula nimele. Hollandi linnaõigused sai Amsterdam 1300. või 1306. aastal. Linna ümbrus oli soine janing selle kuivendamiseks rajati linna nii palju kanaleid, et paadiga sai sõita peaaegu kõikjale linnas. Suur osa neist on säilinud tänapäevani. Amsterdam kasvas tänu [[kaubandus]]ele [[Hansa liit\|Hansa liidu]] linnadega kiiresti janing [[16. sajand]]i alguseks oli Amsterdam juba Hollandi suurim linn. [[Kaheksakümneaastane sõda\|Kaheksakümneaastase sõja]] käigus saavutas Holland iseseisvuse ja Amsterdam sai selle pealinnaks. Amsterdam oli rikkuse ja võimsuse tipul [[17. sajand]]il, kui Holland oli üks maailma võimsaimaid riike. Seda on nimetatud Amsterdami kuldajaks ja sellest ajast pärineb põhiosa vanalinnast. Jõukusele panid aluse [[Hollandi Ida-India Kompanii]] ja [[Hollandi Lääne-India Kompanii]], mis kauplesid kogu maailma maadega. Samuti oli Holland tuntud suhteliselt vabameelse usupoliitika poolest, mistõttu Hollandisse saabus neid, keda usuliste veendumuste põhjal taga kiusati. [[1602]] avati Amsterdamis maailma esimene [[börs]]. 59. rida: Amsterdami allakäik saabus, kui Holland hakkas kaotama oma kaubanduslikku mõjuvõimu [[Suurbritannia]]le. [[18. sajand]]i lõpul [[okupatsioon\|okupeeriti]] [[Madalmaad]] prantslaste poolt. [[1815]]. aastal kuulutati Holland taas iseseisvaks kuningriigiks ja Amsterdam sai selle pealinnaks. Linn hakkas taas arenema. [[19. sajand]]i lõpul valmis [[Amsterdami–Reini kanal]], mis andis otseühenduse niihästi [[Rein]]i jõele kui ka [[Põhjameri\|Põhjamerele]]. [[Esimene maailmasõda\|Esimeses maailmasõjas]] jäi Holland neutraalseks. Siiski tekkis Amsterdamis puudus [[toiduaine]]test ja [[kütus]]est. Rahulolematus kasvas üle stiihilisteks mässudeks, kus inimesi ka surma sai. 65. rida: [[Teine maailmasõda\|Teises maailmasõjas]] kannatas Amsterdam kõvasti. Umbes 10% Amsterdami elanikest kaotas sõja ajal elu. Sõja lõpus tekkis taas toiduaine- ja kütusekriis, mistõttu enamik puid linnas võeti maha. Elu Amsterdamis muutus kõvasti, kui [[1960. aastad\|~~1960ndatel~~1960. aastatel]] sai linnast üks ~~Läänt~~läänt tabanud protestiliikumiste ja uute kultuurivoolude keskpunkte. [[1970. aastad\|1970. aastatel]] siirdus suur osa elanikkonnast maapiirkondadesse ja mõned linnaosad tühjenesid. Seda üritatakse nüüd uute [[linnaplaneerimine\|linnaplaneeringutega]] tasakaalustada. {\| class=wikitable 83. rida: == Sport == Amsterdamis toimusid [[1928. aasta suveolümpiamängud]]. 100. rida ⟶ 99. rida: * [http://www.amsterdam.nl Ametlik koduleht] * [http://www.amsterdam.info/ee/ Amsterdam.info] (eestikeelne turismiinfo) * [[Liis Auväärt]], [http://omasaar.ee/index.php?content=artiklid&sub=38&artid=11467&sec=48 "A nagu Amsterdam"], Oma Saar, 31. jaanuar 2009 {{Euroopa kultuuripealinnad}}

Amsterdam: erinevus redaktsioonide vahel