Norillag: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
7. rida:
Norilski vangilaagris peeti kinni ka 1940. aastal vahistatud ja [[22. Eesti Territoriaalne Laskurkorpus|22. Eesti Territoriaalsest Laskurkorpus]]est pärinevaid [[eesti]] sõjaväelasi.
 
1942. aastal lasti Norillagis Nõukogude võimu poolt maha 40 sõjaeelse Eesti kõrgemat ohvitseri, keda süüdistati Nõukogude riigi vastase vandenõu organiseerimises. Algselt oli vandenõus süüdistatute nimekirjas 41 meest, kuid üks ([[Helmut Andreas Piisa]], 1901-1941) suri Norillagis enne kohtuotsuse täideviimist. Süüdistuse kohaselt olid kolonel Raidna ja tema lähedased sõbrad kolonelid Ahman, Raud, Vernik, Karing, Tombak ja Lango kavandatava riigipöörde (Eesti aladel Nõukogude võimu kukutamise) organisaatorid, Raidna oli mitmete meeste tunnistuste kohaselt selle initsiaator. Esimesena mainis ülekuulamistel Nõukogude vastast vandenõud, selles osalejaid ja Raidna rolli selle organiseerimises augustis 1941 Moskvas üle kuulatud Brede, Raidna kuulati esimest korda üle alles 11. septembril 1941.

Ülekuulamisprotokollide kohaselt ootasid mehed sakslaste rünnakut NSV Liidule (mille kavandamisest endise luureosakonna ohvitserid olid juba teadlikud), et samal hetkel viia läbi riigipööre ja võtta Eesti riigi valitsemine eestlastele tagasi. Plaani kohaselt kavatseti vastavalt olukorra arenemisele ühineda kas [[Suur-Soome]]ga (koos Karjalaga) või [[Suur-Saksamaa]]ga. Plaan sai konkreetsema kuju novembris 1940, mil 22. laskurkorpuse staabi ohvitserid koliti endisesse Sõjaministeeriumi hoonesse ja nõukogude korra vastaselt meelestatud mehed töötasid kas samades või lähestikku asuvates kabinettides, kus oli võimalus asja omavahel (sageli Raidna kabinetis) arutada. Selleks ajaks jõuti veendumusele, et üksi nad riigipöördega hakkama ei saa ja abi tuleb otsida ka väljastpoolt, suure tõenäosusega Saksamaalt, kelle sõjalised jõud olid nagunii ida poole teel.

Riigipöörde plaanist olid lisaks nimetatud meestele ülekuulamisprotokollide ja tunnistajate ütluste kohaselt teadlikud ka laialisaadetud Kaitseliidu endine ülem kindralmajor [[Jaan Maide]], kes pidi organiseerima vajalikuks hetkeks lojaalsed mehed ja punastest puutumata jäänud relvad; Raidna lähedased sõbrad kolonel [[Mart Tuisk]], kindralmajor [[Johannes Soodla]] ja kindralmajor [[Herbert Brede]], tollane Saksa saadik Eestis [[Hans Frohwein]], Eesti esindaja Berliinis [[Rudolf Möllerson]], saatkonnaga ühendust pidanud major [[Nikolai Riiberk]], Raidna lähedane sõber kolonel [[Ludvig Jakobsen]], Raidna koolivennad Reaalkoolist major [[Ain Mere]] ja diplomaadist poliitik [[Karl Selter]], jpt. Viimane pidi plaani õnnestumise korral riigi juhtimise enda peale võtma. NKVD kaastööliste ja agentide hilisemate tunnistuste kohaselt jälgiti paljusid kõrgemaid ohvitsere üle Eesti juba 1939. aastast, süüdistusmaterjali hakati koguma pärast atesteerimist Punaarmees 1940, lisandusid salakaebused ohvitseride nõukogude-vastase tegevuse kohta (nt Brede koduabiline Michelson, [[140. laskurpolk|140. laskurpolgust]] vabatahtlikult end agendiks pakkunud K. Aid (snd 1918, agent "Kadak"), väidetavalt ka [[180. laskurdiviisEesti Laskurdiviis]]i staabi 1. osakonna ülema asetäitja [[Ain Mere|Mere]] ehk oktoobris 1940 värvatud agent "Müller", kuigi Mere tegutses hiljem täpselt ohvitseride kokkulepitud plaani kohaselt sakslaste poolele üle minnes ja venelastele palju kahju tekitades). Ohvitserid küüditati umbes nädalapäevad enne sakslaste rünnakut juunis 1941.
 
29. juunil 1942 lasti Norillagis Nõukogude võimu poolt maha 40 sõjaeelse Eesti kõrgemat ohvitseri: kolonel [[Herbert Raidna|Raidna Herbert]], kolonel [[Eduard Ahman|Ahman Eduard]], leitnant [[Alfred Alekõrs|Alekõrs Alfred]], major [[Voldemar Andresen|Andresen Voldemar]], kolonel [[Herbert Grabbi|Grabbi Herbert]], kolonel [[Johan Haljaste|Haljaste Johan]], kolonel [[Jüri Hellat|Hellat Jüri]], major [[Feliks Jänes|Jänes Feliks]], leitnant [[Arnold Kahu|Kahu Arnold]], major [[Robert Kald|Kald Robert]], kolonel [[Voldemar Karing|Karing Voldemar]], kapten [[Rein Kivimägi|Kivimägi Rein]], major [[Arvid Kongas|Kongas Arvid]], vanemleitnant [[Mart Kull|Kull Mart]], kapten [[Feliks Kull|Kull Feliks]], kapten [[August Kõdar|Kõdar August]], kolonel [[Troadi Lango|Lango Troadi]], leitnant [[Elmar Lehola|Lehola Elmar]], vanemleitnant [[Arnold Loit|Loit Arnold]], vanemleitnant [[Arnold Luha|Luha Arnold]], leitnant [[Hans Niitsoo|Niitsoo Hans]], leitnant [[Paul Oja|Oja Paul]], kapten [[Helmuth Palm|Palm Helmuth]], nooremleitnant [[Aleksander Pürgvee|Pürgvee Aleksander]], kapten [[Hans Pütsepp|Pütsepp Hans]], kapten [[Artur Rahuorg|Rahuorg Artur]], kolonel [[Johannes Aleksander Raud|Raud Johannes]], kolonel [[Johannes Reinola|Reinola Johannes]], vanemleitnant [[Boris Taar|Taar Boris]], vanemleitnant [[August Teder|Teder August]], leitnant [[Alfred Tiru|Tiru Alfred]], kolonelleitnant [[Rein Tomback|Tomback Rein]], vanemleitnant [[Mihkel Saarma|Saarma Mihkel]], leitnant [[Aleksander Samel|Samel Aleksander]], kapten [[Johannes Sillaste|Sillaste Johannes]], major [[Voldemar Simonlatser|Simonlatser Voldemar]], vanemleitnant [[Otto Soomer|Soomer Otto]], vanemleitnant [[Mihkel Uudelt|Uudelt Mihkel]], kapten [[Enn Vakkur|Vakkur Enn]], kapten [[Ernst Õunapuu|Õunapuu Ernst]].
 
Kõik hukatud ohvitserid, ka Raidna, rehabiliteeriti 1990ndate alguses NSVL lagunedes. Toimikud olid salastatud veel 1989. aastal.
 
== Vaata ka ==