Redaktsioon: 15. november 2019, kell 16:17 redigeeri 193.40.110.66 (arutelu) →‎Välislingid ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 21. detsember 2019, kell 11:02 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 556 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
17. rida: == Elukäik == Armin Neumann sündis Tsooru mõisa metsaülema perekonnas. Õppis [[Tõrva Gümnaasium\|Tõrva Ühisgümnaasiumis]] ja [[Valga Gümnaasium\|Valga Poeglaste Gümnaasiumis]]. Mitmekülgselt andekas noormees jätkas [[1927]]. aastal viiulierialal [[Tartu Kõrgem Muusikakool\|Tartu Kõrgemas Muusikakool]]is ja immatrikuleeriti ka [[Tartu Ülikooli filosoofiateaduskond]]a, kus ta aga majanduslikel põhjustel sai õpinguid alustada alles [[1929]]. aastal. Peaaineks valis ta kunstiajaloo, mille lõpetas kuus aastat hiljem magistrikraadiga. Tuulse õpetaja [[Sten Karling]] innustas kõiki oma õpilasi kirjutama kaasaja kunstist ja ka Tuulse puhul langes see üleskutse viljakasse pinnasesse. Ta kirjutas näitusearvustusi (peamiselt 1930. aastate lõpus), kunstiraamatute retsensioone ja lahkas kunsti päevaprobleeme. Oma esimese artikli avaldas Tuulse Üliõpilaslehes ja teemaks [[Eesti Üliõpilaste Selts\|EÜS]] ja muusika. Tuulse oli muuseas aastaid EÜS-i orkestri juhataja ~~ning~~ja kutseline viiuldaja [[Vanemuise sümfooniaorkester\|Vanemuise]] orkestris.<ref name=":0">Ervin Pütsep, Armin Tuulse teaduslikust loomingust - Teataja, 1962</ref> Temalt ilmus rida artikleid [[Tänapäev (ajakiri)\|Tänapäevas]], [[Akadeemia (ajakiri)\|Akadeemias]], ja [[Looming (ajakiri)\|Loomingus]] ning ajalehtedes [[Postimees]] ja [[Päevaleht (1905)\|Päevaleht]]. Aastail [[1936]]–[[1939]] täiendas ta ülikooli stipendiaadina end kodu- ja välismaal (mh [[Königsberg]]is [[Karl Heinz Klasen]]i ja [[Wilhelm Worringer]]i juures, [[Stockholmi ülikool]]is [[Johnny Roosval]]i juhendusel ning [[Holland]]is, [[Belgia]]s, [[Prantsusmaa]]l ja [[Itaalia]]s). 29. rida: == Isiklikku == Tema abikaasa oli Stockholmis 99 -aastaseks elanud eesti luuletaja [[Liidia Tuulse]]. == Teadustöö == Armin Tuulse kitsamaks erialaks kunstiajaloos kujunes keskaja kunst ja eriti kindlusarhitektuur. Esimene pikem teadusartikkel ilmus Armin Tuulselt Rootsi-Eesti ühingu aastaraamatus Svio-Estonica 1936. aastal, milles autor käsitles Tallinna linnust rootsi ajal.<ref name=":0" /> [[Õpetatud Eesti Selts]]i publikatsioonides ilmus 1936 ja 1937 ülevaateid [[Pirita klooster\|Pirita kloostri]] väljakaevamistest, kuid peamise energia panustas Tuulse Eesti ja Läti linnuste uurimisele. Temalt ilmus järgemööda ilmus mitu põhjalikku uurimust, mille kokkuvõtteks ja krooniks oli [[1942]]. aastal avaldatud doktoritöö "Die Burgen in Estland und Lettland". Paguluses viibides tegi Tuulse kaastööd paljudele erialaväljaannetele ning avaldas arvustusi ~~ning~~ja artikleid. Lisaks rootsikeelsetele artiklitele avaldas Tuulse ka eestikeelsetes väljaannetes näiteks [[Tulimuld\|Tulimullas]] ning oli ajalehe Teataja kauaaegne kaastöötaja. 1952. aastal ilmus juba 1947. aastal kirjutatud "Borgar i västerlandet" (Linnused läänemaailmas). 1954. aastal ilmus kolmekeelne ülevaateraamat "Eesti kunst paguluses". == ~~Avaldatud artiklid~~Artikleid == * [http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=285 "Kunstiprobleeme tänapäeva Saksamaal"] – [[Looming (ajakiri)\|Looming]] nr 2/[[1938]]

Armin Tuulse: erinevus redaktsioonide vahel