Erinevus lehekülje "Kersti Kaljulaid" redaktsioonide vahel

resümee puudub
'''Kersti Kaljulaid''' (sündinud [[30. detsember|30. detsembril]] [[1969]] [[Tartu|Tartus]]) on Eesti [[poliitik]], alates [[10. oktoober|10. oktoobrist]] [[2016]] [[Vabariigi President|Eesti Vabariigi viies ja praegune president]]. Ta on Eesti esimene naispresident.
 
Kaljulaid lõpetas 1992. aastal [[Tartu Ülikool]]i bioloogia erialal. Aastatel 1994–1997 töötas ta mitmes andmesideettevõttes müügi ja turunduse alal. Aastal 1997 asus ta tööle [[Hoiupank|Hoiupangas]] investeerimispanganduse valdkonnas, kus töötas kuni aastani 1999, mil Hoiupank liideti [[Hansapank|Hansapangaga]]. Aastatel 1999–2002 oli ta peaminister [[Mart Laar]]i majandusnõunik. 2002. aasta alguses sai Kaljulaidist [[Iru elektrijaam]]a juhtimisarvestuse osakonna juhataja, hiljem samal aastal asus ta tööle Iru elektrijaama direktori ametipostile, kus töötas kuni 2004. aastani, mil Eestist sai [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] liikmesriik ja Kaljulaid määrati Eesti esindajaks [[Euroopa Kontrollikoda|Euroopa Kontrollikojas]]. Ta oli selles ametis kuni aastani 2016. Kaljulaid saabsai töö eest Euroopa Kontrollikojas Euroopa Liidult [[hüvitis]]t.<ref name=":02">{{Netiviide|Autor=[[Sulev Vedler]]|URL=https://ekspress.delfi.ee/kuum/uus-oukonnameedia-ekret-toetab-oma-meediatoostuskompleks-mis-ei-aja-mingit-roosat-loga?id=85842341|Pealkiri=Uus õukonnameedia. EKREt toetab oma meedia­tööstuskompleks, mis ei aja „mingit"mingit roosat löga“löga"|Väljaanne=[[Eesti Ekspress]]|Väljaandja=[[Ekspress Meedia]]|Aeg=10. aprill 2019|Kasutatud=|Arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190410123656/https://ekspress.delfi.ee/kuum/uus-oukonnameedia-ekret-toetab-oma-meediatoostuskompleks-mis-ei-aja-mingit-roosat-loga?id=85842341}}</ref>
 
Pärast seda, kui [[2016. aasta Eesti presidendivalimised|2016. aasta Eesti presidendivalimistel]] jäi president nii [[Riigikogu]]s kui ka [[valimiskogu]]s valimata, tegi [[Riigikogu vanematekogu]] Kaljulaidile 27. septembril 2016 ettepaneku kandideerida [[Eesti president|Eesti presidendiks]], mille Kaljulaid vastu võttis. 90 Riigikogu liiget seadis ta 30. septembril 2016 Riigikogus presidendikandidaadiks ja 3. oktoobril 2016 valiti Kaljulaid Riigikogu presidendivalimiste esimeses voorus Eesti Vabariigi presidendiks. Ta astus ametisse 10. oktoobril 2016.
1994. aastal soovis Kaljulaid pärast lapsepuhkust tööle tagasi minna. Ta mõistis, et erialane töö bioloogina poleks perele piisavat sissetulekut taganud. Ta on kirjeldanud, kuidas ta enne teise lapse sündi kaheksa kuud külmkapi ostmiseks raha kogus. Ta ei soovinud ka lastega koju jääda ja abikaasa sissetulekust sõltuda. Seega otsustas ta asuda tööle ärivaldkonnas. Kaljulaid on end nimetanud majanduspõgenikuks ja öelnud, et seadis eesmärgiks teenida vähemalt kolm keskmist palka: ühe endale ja ühe kummalegi lapsele.<ref name="ut20100510" /><ref name="epl20160927" /><ref name="ee_20161108" />
 
Ta asus tööle müügimehena [[Siemens]]i sidetehnikat edasi müüvas ettevõttes Haberst Tehing (hilisema nimega [[Haberst Infra AS]]), mille üks omanik oli Kersti Kaljulaidi hilisem abikaasa Georgi-Rene Maksimovski, kellele kuulus kolmandik ettevõtte aktsiatest. Kaljulaidi tööks oli telefonikeskjaamade müümine ettevõtetele. Siemensi Soome allüksuses töötanud Mauno Hirvonen iseloomustas tolleaegset Kersti Kaljulaidi järgmiselt: "Kersti oli väga sõbralik, positiivne ja ka otsekohene. Kui midagi ei meeldinud, pani plärtsti vastu."<ref name="ee_20161108" /><ref name="ee20161005" />
Kaljulaidi tööks oli telefonikeskjaamade müümine ettevõtetele. Siemensi Soome allüksuses töötanud Mauno Hirvonen iseloomustas tolleaegset Kersti Kaljulaidi järgmiselt: "Kersti oli väga sõbralik, positiivne ja ka otsekohene. Kui midagi ei meeldinud, pani plärtsti vastu."<ref name="ee_20161108" /><ref name="ee20161005" />
 
Kaljulaidi järgmiseks töökohaks oli AS Nösper (hilisema nimega [[AS Uninet]]), mille asutasid aastal 1994 [[Andres Bauman]] ja Kaljulaidi tollane abikaasa [[Taavi Talvik]]. Nöspris tegeles Kaljulaid samuti turundusega, ta müüs klientidele veebiühendusi. Kaljulaidi enda sõnade kohaselt töötas ta Nöspris vaid mõned kuud.<ref name="ee_20161108" /> Äriregistri andmebaasi järgi oli Kaljulaid aastatel 1997–1999 Unineti Andmeside AS-i juhatuse liige,<ref name="infopank" /> registri paberdokumentide järgi lahkus ta juhatusest aga juulis 1997.<ref name="ee_20161108" />
== Poliitilised vaated ==
 
Kersti Kaljulaid on öelnud, et ta maailmavaateks on [[liberaalne konservatism|liberaalsem konservatism]].<ref name="syZ1S" /> Ta on pooldanud konservatiivset majanduspoliitikat, kuid paljudes sotsiaalsetes küsimustes – näiteks [[LGBT]]-õigused ja immigratsioon – on tal [[liberalism|liberaalsed]] vaated.<ref name="ew20161003" /> Teisalt on ta öelnud, et riik peab rahaliselt toetama enne nõrgemaid, kui hakkab toetama tugevaid; tugevate asi on kasutada riigi antud vabadusi ja end ise aidata.<ref name="epl20160930" /> Samuti on Kaljulaid väljendanud toetust tugevale [[kodanikuühiskond|kodanikuühiskonnale]], kus riigi roll kohaliku tasandi asjade korraldamisel on väiksem ning enesekindla ja aktiivse [[kolmas sektor|kolmanda sektori]] roll suurem.<ref name="ew20161003" />
 
21. jaanuaril 2017 ajalehes [[Sakala (ajaleht)|Sakala]] ilmunud intervjuus ütles Kaljulaid, et peab [[Juunipööre|Eesti iseseisvuse kaotamises 1940. aastal]] osaliselt vastutavaks [[Konstantin Päts]]i ja [[Johan Laidoner]]i, kelle tegevuse tulemusel kehtestati [[Vaikiv ajastu|1934. aastal Eestis autoritaarne riigikord]]. Sel põhjusel ei poolda ta monumendi rajamist Konstantin Pätsile Eesti Vabariigi 100. aastapäeva tähistamiseks, ega läheks selle avamisele.<ref name="cIPVM" />
* [[Riigivapi ketiklassi teenetemärk]] 2016<ref name="YKJM1" />
* [[Eesti Päevaleht]], [[Delfi]], [[Maaleht]] ja [[Laupäevaleht LP]] valisid Kaljulaidi Eesti 2016. aasta mõjukaimaks inimeseks.<ref name="9u2m4" /><ref name="wSP4B" />
* 2019. aastal valiti Kaljulaid [[Aasta pressisõber|aasta pressisõbraks]].
* Aasta mesilaste sõber 2019, tunnustust jagab Mesinike Liit.
 
== Isiklikku ==