Jaan Roots (metsavend): erinevus redaktsioonide vahel

▲'''Jaan Roots''' ([[17. aprill]] [[1927]] – [[6. juuni]] [[1952]]) oli [[Eesti]] [[metsavend]] ja [[Võrumaa]] metsavendade salga juht.

▲Jaan Roots sündis Võrumaal [[Lasva vald|Lasva vallas]], [[Otsa]] külas pere viimase, viienda lapsena. Teise andmete kohaselt on Rootsi sünniaeg hoopis [[1928]]. aasta. Jaanil oli vennad Anton,([[1914]]), Harri([[1917]]) ja Martin ([[1920]]) ning õde Aino ([[1914]]). Jaan Rootsi pere elas talus nimega Maristu. Kui Jaan oli kümne-aastane, suri tema isa, ning talupidamise võtsid üle ema ja lapsed. Oma esimese hariduse sai Roots [[Pikakannu]] algkoolis. Kuna paljude kandidaatide tõttu ei õnnestunud saada Võru Gümnaasiumi õpilaseks, siis tuli õppida üks aasta [[Petseri Gümnaasium]]is. Sõja ajal [[1943]]. aastal pääses Jaan [[Võru Gümnaasium|Võru Gümnaasiumisse]].

▲Kui [[Punaarmee]] [[1944]]. aastal jälle Eestisse tungis, püüdis Jaan koos venna Harriga põge­ne­da üle mere välismaale, kuid nad jõudsid mere äärde siis, kui kõik laevad ja paa­did olid läinud, ning üle mere enam ei pääsenud. Tuli pöör­­­du­da tagasi Võrumaale koju ning jääda elama venelaste okupeeritud Eestisse.

▲1944. aastal jätkas Jaan õpinguid Võru Gümnaasiumis, paljusid selle kooli õpilasi oli kasvatatud isamaaliselt ja nad polnud sellega leppinud, et Eesti on okupeeritud. Hakati salamisi organiseerima vastupanu gruppe. Nen­de gruppide eesmärgiks oli eestluse alleshoidmine noorte hulgas, sidemete loo­mine Eesti metsavendadega ja nende abistamine, samuti relvade ning varustuse muretsemine. Loodi vastupanuorganisatsioon Skautlus. Septemb­ris 1945 lõpetati organisatsiooni tegevus julgeolekukaalutlustel, ning selle asemele loodi kaks uut koolinoorte vastupanugruppi "Põhjala Noored" ja "Noored Partisanid". Jaan Roots oli "Põhjala Noortes" poiste grupi juht.

▲29. detsembri öösel tuldi Jaani oma korterisse arreteerima, kui tal õnnestus nende käest põgeneda, ning ta liitus kohalike metsavendade grupiga, mille hulgas olid ka tema vennad Martin ja Harri. Septembris [[1946]] läks Jaan Roots [[Viljandimaa]]le oma venna Antoni juurde, kes töötas Taevere vallas meierina. Seal hankis ta endale valepassi Matti Mürgi nimele. Jaan arreteeriti eesti [[Tallinn]]as [[1947]]. aasta mais.

▲Jaan Rootsi perekond oli kantud [[1949]]. aasta [[25. märts]]il väljasaatmisele kuuluvate perekondade nimekirja. Pereliikmed said sellest aga teada, ning kõik peale pereema põgenesid metsa ennast varjama. Kuna nüüd oli metsas kogu Rootside pere, siis tuli ka Jaan Roots [[Paul Randmaa]] salgast ära ning koos ehitasid nad omaette punkri. Randmaa salga punker asus vaid paari kilomeetri kaugusel.

▲Pärast Paul Randmaa langemist tulid kõik allesjäänud metsamehed Jaan Rootsi ümber. Roots moodustas neist uue metsavendade salga ja jätkas võitlust okupantide vastu. Jaan Rootsi metsavendade salgast kujunes [[Kagu-Eesti]] üks tuntumaid salku. Tema üheks eesmärgiks oli kahjustada Eestit okupeeriva riigi majandust. Selleks rünnati erinevaid asutusi, näiteks kauplusi või kaubaautosid.

▲Rootsi salka on nimetatud ka "Orioni" salgaks. Jaan Rootsi salk oli üks viimaseid aktiivselt tegutsevaid metsavendade salku Võrumaal. [[KGB]] värbas mitmeid mõrvaragente ja informaatoreid Rootsi salga leidmiseks, kuid esialgu see kõik tulemusi ei andnud. Aastatepikkune partisanisõda oli Rootsi teinud äärmiselt ettevaatli­kuks ja kõiki kahtlustavaks, küll aga kuulus nende salka ka Eesti viimane metsavend [[August Sabbe]], kes hoolitses enamasti varustuse ja söögi eest.

▲Sügisel [[1951]] ehitas Rootsi salk endale punkri [[Taevaskoda|Taevaskoja]] lähedale, Suure-Taevaskoja kaljust umbes 400 m lõuna poole. Punker koosnes kahest ruumist. Eesruumis hoiti toiduai­neid, joogivett ja küttepuid ning tagumine ruum oli eluruum. Vesi oli vaa­ti­des, liha ja hakkliha hoiti puupüttides ning võid kastides ja püttides. Varutud oli ka kartulit ja jahu, sest punkris küpsetati leiba. Kõik talveks vajalik muretseti juba sügisel val­mis. Tagumises ruumis oli ahi ja kahekordsed narid kümnele mehele. Korsten torgati välja ainult ahju kütmise ajal, mis toimus tavaliselt öösel. Punkri sissepääsu kattis luuk, millel kas­vas väike kuusk, luugi alt viis redel punkrisse. Talv veedeti punkris ning retkedel ei käidud, et mitte jätta lumele mitte ühtegi jälge. Väljas käidi vajaduse korral ainult lumesaju ja tuisu korral.