Loomade veregrupid: erinevus redaktsioonide vahel

[[Koer|Koertel]] on üle 13 veregrupi ning nende punased verelibled võivad sisaldada nendeveregruppide kombinatsioone. Koerte veretüüpe määratakse tavaliselt DEA (''dogDog erythrocyteErythrocyte antigenAntigen'') süsteemi alusel. Rahvusvaheliste standardite põhjal eristatakse kaheksakaheksat DEA tüüpi.<ref name="pmid1928828">{{Cite journal|title=Expansion of the canine A blood group system|journal=Anim. Genet.|volume=22|issue=3|pages=227–35|year=1991|doi=10.1111/j.1365-2052.1991.tb00672.x|pmid=1928828}}</ref> <ref name="pmid1492701">{{Cite journal|title=Canine blood groups: description of 20 specificities|journal=Anim. Genet.|volume=23|issue=6|pages=509–15|year=1992|doi=10.1111/j.1365-2052.1992.tb00169.x|pmid=1492701}}</ref><ref name="pmid1465504">{{Cite journal|title=Reactivity of lichen lectins with blood typed canine erythrocytes|journal=Res. Vet. Sci.|volume=53|issue=3|pages=315–9|date=November 1992|doi=10.1016/0034-5288(92)90132-L|pmid=1465504}}</ref> Kõige rohkemlevinumad esinebon DEA 4 ja DEA 6, mismida esineb ligikaudu 98%-l koertest. Seega saavad nende veretüüpidega koerad olla enamuse koerteenamikule populatsioonikoertele doonoriteksveredoonoriteks.

DEA 1 veregrupp (varasem A-veregrupp) võib koosneda neljast alleelist: negatiivne, 1.1, 1.2 ning 1.3. Kõige tähtsamad antigeenid on DEA 1.1 ja DEA 1.2 on kõige tähtsamad antigeenid ning neid leidub ligikaudu 60%-l koertest.<ref>{{Netiviide|autor=Hohenhaus AE. . Transfus Med Rev 2004;18(2):117–126.|url=https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/15067591|pealkiri=Importance of blood groups and blood group antibodies in companion animals|väljaanne=Transfus Med Rev.|aeg=18 aprill 2004|vaadatud=9 november 2019}}</ref> DEA 1.3 on teadaolevalt vaid Austraalia koertel, ning põhiliselt saksaSaksa lambakoertel. DEA 1 negatiivse veregruppigaveregrupiga koerad on universaalsed doonorid. DEA 1.1 positiivsete koerte verd ei tohiks aga kunagi vereülekandeksüle tehakanda DEA 1.1 negatiivsetenegatiivse veregrupiga koertele.<ref name="urlDMS Laboratories, Inc.">{{Cite web|last=|first=|url=http://www.rapidvet.com/canine.htm|title=Canine Blood Typing|publisher=(DMS) Laboratories, Inc.|website=|date=|access-date=2019-11-09|archive-url=https://web.archive.org/web/20110715155155/http://www.rapidvet.com/canine.htm|archive-date=2019-11-09}}</ref>

DEA 3 esineb 23%-l [[ingliseInglise hurt]]adest ja 30% ingliseInglise hurtadest on DEA 5 positiivsed.<ref>Hale AS. Canine blood groups and their importance in veterinary transfusion medicine. ''Vet Clin North Am Small Anim Pract'' 1995;25(6):1323–1332.</ref>

Lisaks DEA veregrupideleveregruppidele eristatakse ka Dal veregruppi, mis avastati 2007. aastal ja seda leidus umbes 93%-l Ameerika Ühendriikide koertest. Seda nimetati ajutiselt Daliks, kuna indeksjuhtum hõlmas dalmaatsia[[Dalmaatsia koer|Dalmaatsia koera]].<ref>Blais MC, Berman L, Oakley DA, et al. Canine Dal blood type: a red cell antigen lacking in some Dalmatians. ''J Vet Intern Med'' 2007;21(2):281–286.</ref>

[[Kass|Kassidel]] eristatakse tavaliselt kolme veregruppi: A, B ja AB. Enamikul Ameerika Ühendriikide kassidest on A-veregrupp, kuid teistes riikides, näiteks Austraalias, suureneb järjest B-veregrupiga kasside protsent.<ref name="CatType">{{Cite journal|title=Frequencies of feline blood groups in the United States|journal=J. Am. Vet. Med. Assoc.|volume=195|issue=9|pages=1230–2|date=November 1989|doi=|pmid=2584120}}</ref><ref name="Oz">{{Cite journal|title=The prevalence of feline A/B blood types in the Sydney region|journal=Aust. Vet. J.|volume=83|issue=1–2|pages=38–44|year=2005|doi=10.1111/j.1751-0813.2005.tb12190.x|pmid=15971816}}</ref> Inglismaal läbi viidud uuringus olid 87,1% sugupuudeta kassidest A-tüüpi, samal ajal kui ainult 54,6% sugupuudesugupuudega kassidest olid A-tüüpi.<ref>{{Cite journal|last=Knottenbelt|first=CM|title=Determination of the prevalence of feline blood types in the UK|journal=J Small Anim Pract|volume=40|issue=3|pages=115–118|date=March 1999|doi=10.1111/j.1748-5827.1999.tb03051.x|pmid=10200921}}</ref> A- ja B-tüüpi kassidel esinevad veres alloantikehad vastasveregrupile. Tavaliselt on B-tüüpi verega kasside reaktsioon A-tüüpi verele raskem kui vastupidi. Selle põhjaltõttu peaks kõigilkõigile kassidelkassidele enne vereülekannet või tõuaretust olemategema lihtne vereanalüüsvereanalüüsi, et teha kindlaks määrata nende veregrupp,. etSee aitab vältida hemolüütilist haigust (või vastsündinu isoerütrolüüsi). Samuti on oluline kontrollida, ega doonorkassidel ei esine FeLV-d ega [[Kasside immuunpuudulikkuse viirus|FIV-d]].

[[Hobune|Hobustel]] on kaheksa peamist veregruppi: A, C, D, K, P, Q, U, T. Neist seitse, (A, C, D, K, P, Q ja U) on rahvusvaheliseltrohkem tunnustatudtuntud, kuid T -veregruppi kasutatakse peamiselt teadustöös. ^{[https://ahdc.vet.cornell.edu/clinpath/modules/coags/typeeq.htm [9 <nowiki>]</nowiki>]} Igas veregrupis on vähemalt kaks alleelifaktorit (näiteks A-veregrupil on a, b, c, d, e, f ja g), mida saab kombineerida kõigis kombinatsioonides (Aa, Afg, Abedg jne), et luua palju erinevaid alleele. See tähendab, et hobustel võib olla ligikaudu 400 000 alleelikombinatsiooni, mis võimaldabvõimaldavad hobuse tuvastamiseks või põlvnemise kindlakstegemiseksvälja selgitamiseks täpse meetodina kasutada vereproove. Erinevalt inimestest ei tooda hobused looduslikult antikehi punaste vereliblede antigeenide vastu, mida neil ei ole; see ilmneb ainult siis, kui nad puutuvad kuidagi kokku erineva veregrupiga, näiteks sünnituse ajal transplatsentaarse hemorraagia vereülekandega sünnituse ajal. <ref name="MacLeay">{{Cite journal|last=MacLeay, JM|title=Neonatal isoerythrolysis|journal=Journal of Equine Veterinary Science|volume=21|issue=3|pages=106–109|date=March 2001|doi=10.1016/S0737-0806(01)70105-0}}</ref>

Enne vereülekannet tuleks ideaalis teha [[sobivustest]] või kasutada universaalset doonorit. Ideaalseks universaalseks doonoriks sobib Aa, Ca ja Qa-negatiivse negatiivneveregrupiga ning mittepuhtatõulinetõutu kastreeritud loom. Kui selline loom ei ole kättesaadav, võib doonorina kasutada hobust, eelistatult patsiendiga sama tõugu, hobust ja teha sobivustestisobivustest, segades doonori seerumit patsiendi verega. Kui segu aglutineerub, sisaldab doonori veri patsiendi vere vastaseid antikehi ja seda ei tohiks kasutada.